Üleelmisel nädalal tuli mulle ootamatult meelde, et suvi hakkab läbi saama ja seega on lähenemas mu emme sünnipäev. Mulle on alati meeldinud lähedastele kingitusi teha ja tavaliselt tean ma juba varakult ette, mida kinkida tahan, kuid see suvi ja tegelikult terve aasta on olnud nii tegemisi ja tuhinat täis, et ma polnud jõudnud nii kaugele, nagu seda on augusti kuu, veel mõeldagi...Tegelikult on mul potentsiaalseid ideid alati palju, aga ükski neist polnud nagu see õige. Nii lihtne on ju mõelda, mis oleks niisama lahe asi/elamus või mida oleks majapidamises vaja, aga tahtsin et see oleks midagi veelveel paremat ja õigemat. Seega jätkus ajude ragistamine.
Katsusin mõelda mis mu emmele meeldib - lugeda ja aias tööd teha. Noh, raamatut ma eriti kinkida ei oska ja Bauhofi kinkekaart on lihtsalt liiga ebaoriginaalne. Ja siis äkki äkki, suure mõttetöö tulemusena tekkis mul suurepärane idee kinkida emmele hoopis istik. Ja mitte lihtsalt istik, vaid jaapani kirss! Kes veel ei tea, siis jaapani kirsi puhul on tegemist maailma kõige ilusama puuga (loomulikult ka minu lemmikpuu) ja mulle on väikesest peale alati õpetatud, et kinkida tuleb seda, mis ka endale väga meeldib. Lisaks tundus puu nii laheda ja armsa kingitusena. Tean seda, sest ka mulle on ükskord üks puu kingitud ja see on tõesti ilus tunne. Ja veel tuli mulle meelde, et just jaapani kirssi emme ükskord mainis, et ta tahaks juba ammu omale, aga et pole seda veel kuskil müügil näinud.
Olles ise oma kingiideest nii vaimustuses, hakkasin kohe uurima, kust seda istikut siis saab. Hortese kodulehelt sellist puud ei leidnud. Üleüldse selgus, et päris palju huvilisi on, aga mida pole on puu ise. Lõpuks leidsin ühe müügikoha Keila lähedal, kus on müügil nii jaapani kirss kui ka mitmeid muid eksootilisemaid taimi. Laupäeval, kui olime Antsuga Tallinnas, helistasin ma sinna. Kõik klappis, istikud olid neil tõesti olemas nii me siis käisime ja selle ära tõime. Mis mulle veel eriti meeldis, on see, et istikud olid tellitud Saksamaalt ja minu jaoks on see väga sümboolne, sest just Saksamaal Münsteris nägin ma seda imeilusat puud esimest korda õitsemas. No vaadake ise:
maailma ilusaimad puud
2015. aastal
Mahutasime viieaastase (suhteliselt suure) puu autosse ja sõitsime Antsu maale. Seal kastsin puud ja imetlesin niisama kaasasolevat pilti õitsevast puust :D Kuna emme sünnipäevani oli veel üle nädala aega, siis otsustasime istiku Antsu maale jätta. Panime puule veel aia ka ümber, et maja ümber jalutamas käivad kitsekesed talle liiga ei teeks =)
Järgmisel reedel sõitsime Haapsallu ja haarasime puu kaasa. Oli teine ilusti vastu pidanud selles üksinduses. Kuna auto oli meil rahvast täis, pidime istiku pagasnikusse panema - no kuidagi ikka mahtus. Haapsallu jõudes viisin puu Beguta juurde kuuri hoiule. Koju ei julgenud viia, sest äkki emme näeb. Pühapäeval tõime lõpuks puu minu juurde. Kuna emme oli koguaeg köögis, siis ei oleks saanud ma seda tavapärasel moel oma tuppa viia. Seega tuli mul mõte, et Ants viib puu sauna eesruumist pööningule ja mina lähen oma toa poolt vastu (teiselt korruselt saab otse sauna pööningule). Ants läks siis pööningule ja ma läksin tuppa, rääkisin veel emmega juttu ja sõin midagi. Lõpuks läksin üles oma tuppa ja hakkasin mõtlema et kuhu see Ants nii kauaks jääb. Siis muidugi tuli meelde, et pidin ju vastu minema ja teiselt poolt pööningu ukse lahti tegema. Päris piinlik oli :D Aga Ants kükitas nagu vana rahu ise koos istikuga pööningul ja ootas mind :D
Õhtul sõitis Ants ära Tartusse ja mina sidusin puule lipsu külge, et oleks ikka kingituse moodi. Tegelesin veel paari teise kingitusega ka, mis ma olin puule lisaks meisterdanud ja lõpuks läksin magama. Hommikul viisin kõik kingitused eesotsas jaapani kirsiga kööki laua peale. Emme oli ikka väga üllatunud puud nähes. Ei osanud ta oodata, et midagi sellist kingin ja veel kööki laua peale sätin :D
Teised väiksemad kingitused meeldisid emmele ka, aga puu kohta ütles ta nii palju, et tahab nüüd ühe vana õunapuu maha võtta, et saaks kirsi asemele panna. Nojah, tekitasin tööd juurde :D
üllatus :D
lisaks puule tegin ma oma kätega veel vihmakindla "olen aias" sildi ka, sest liiga palju on neid olukordi, kui inimesed tulevad meile tuppa ning otsivad terve maja läbi et emmet leida
unustades seejuures aeda vaatamise sootuks
sünnipäevalaps =)
No comments:
Post a Comment