Reisimine

Paar aastat tagasi detsembrikuus soetasin endale raamatu "Minu väga hea aasta". See raamat on sellises töövihiku vormis, kus on sees küsimused ja ülesanded, millele mõelda ja mida lahendada. Põhimõtteliselt aitab see raamat uueks (elu)aastaks plaane teha ning eesmärke seada. Minu jaoks kõige olulisemaks selles raamatus sai list nimega "Minu 50 eesmärki uueks aastaks". Selgitusena oli seal kirjas, et sinna tuleks kirjutada kõik eesmärgid, mis vähegi pähe tulevad, isegi kui need tunduvad keerulised või võimatud. Selline unistuste üles kirjutamine juhib tegelikult meie alateadvust ning nii suudame rohkem asju ka tegelikult korda saata, isegi, kui see alguses tundub liiga ebareaalne. 

Ega ma ei osanud sellest listist suurt midagi arvata. Kirjutasin umbes 30 eesmärki ära ja hiljem lisasin mõned, kui midagi meelde tuli. Järgmiseks ülesandeks oli raamat ära panna ja alles poole aasta pärast uuesti avada ning nimekirja vaadata. Minu suureks üllatuseks olin täitnud väga mitu eesmärki, mille kohta alguses mõtlesin, et ah, nagunii ei saa/julge/pole võimalust neid teha. See motiveeris mind tõeliselt ning ka järgmisel poolaastal saavutasin veel palju!

Alates sellest ajast olen ma iga aasta alguses koostanud sarnase nimekirja. Sellel aastal suutsin üles kirjutada 40 eesmärki ning tänaseks olen neist täitnud juba 24 (60%). 

Kuhu ma selle jutuga välja tahan jõuda, on see, et aastal 2017 tegin omale eesmärgi külastada vähemalt kolme riiki, kus ma veel käinud pole ning samuti võtta ette vähemalt kolm välismaareisi koos Antsuga. Ja need eesmärgid said täidetud juba juunikuus! Ma olen selle üle väga uhke ja endaga rahul, sest majanduslikult ei ole just lihtne koolilõpetamise, remondi ja kolimise kõrvalt veel reisida ka. Loomulikult näis see eesmärk mulle aasta alguses naiivsena. Eriti veel mõte, et jõuaksin seda kõike teha juba juunikuuks. Aga näete, panin mõtte kirja ja lasin oma alateadvusel endani õiged võimalused ja otsused tuua. Vahemärkusena mainin, et nendest trippidest võib luksuslikumaks puhkuseks pidada vaid Egiptuse reisi, ning toonitan siinkohal eriti, et kõik ülejäänud reisid olid nn säästureisid. Ütlen seda selle pärast, et kui ma jälle kuskile reisimas olen, saan inimestelt alatihti kommentaare stiilis "sul on ikka palju raha, minul küll sellist võimalust poleks"... Minu arvates on see raha jutt puhtalt prioriteetide küsimus! Eriti irooniline ongi just fakt, et sellist juttu kipuvad rääkima inimesed, kellel on kindlasti rohkem raha kui minul. Kui on ikka tõeline soov reisida ja maailma näha, siis loobub Eesti inimene üldjuhul mõnest muust mugavusest. Näiteks nagu uhke auto, geelküüned, iphone või iga kuu uued riided. Mitte et mul midagi nende asjade vastu oleks, lihtsalt, PRIORITEEDID ;)

see pilt võtab tegelikult kokku kõik, 

mis mul reisimise ja raha kohta öelda on

Aga aitab sellest  pikast sissejuhatusest. Räägin nüüd lähemalt, et kus ma siis sellel aastal ära olen käinud ja kuidas mulle meeldis :)

Selle aasta esimene reis toimus juba jaanuari alguses. Tegemist oli all in puhkusega Hurghadas. See oli siis ühtlasi ka minu esimene reis Euroopast väljapoole ning samuti minu ja Antsu esimene ühine reis. Jäime mõlemad reisiga väga rahule, ma läheksin sinna veel, kui ma ainult oleksin nii igav, et igal aastal samas kohas käia :P

Teise väiksema reisi võtsime märtsis ette Stockholmi. Muuhulgas külastasime ka Marina Abramovic-i näitust, kus nägime ka teda ennast! See jättis kustumatu mulje...Varasemalt olime mõlemad mitu korda Rootsis käinud, aga koos veel mitte. Reis toimus märtsi alguses :)

Kolmas reis oli meil taaskord koos ning toimus mai lõpus. Minek oli siis Saksamaale, mis Antsu jaoks oli uus riik, aga minu jaoks ikka nagu kodu :) Reisi käigus tutvustasingi Antsule põhiliselt Münsterit ja rääkisin milline mu elu seal oli olnud. Külastasime ka mu vahetusperet ja teisi lähedasemaid sõpru =)

kes veel ei tea, siis Münster on Saksamaa jalgrattapealinn :)

minu parimad sõbrannad =)

Selle aasta neljas reis algas kohe üks päev pärast Saksamaalt jõudmist. Seekord läksin ma reisile ilma Antsuta, aga kaugeltki mitte üksi. Tegemist oli siis meie kooli lennu reisiga, mis toimus Ungarisse. Ungaris polnud ma varem käinud ning see oli ka põhjuseks, miks ma sinna reisile läksin (üldjuhul väldin bussireise nii palju kui võimalik). Sõitsime läbi paljudest riikidest ja eriti kasulik oli fakt, et enne Ungarisse jõudmist sain jala maha panna ka Slovakkias, mis läheb minu jaoks siis kolmanda uue riigina arvesse! 

minu 5 minutit Slovakkiamaal :D

Aga nüüd Budapestist!

Õigupoolest see linn mind antud postitust kirjutama ajendaski. Ma teadsin Budapestist tegelikult nii mõndagi, sest minu saksa õde Monika elas seal ühe aasta vahetusõpilasena. Lisaks olin ma kunagi lugenud ka "Minu Ungarit", millest jäi meelde, et Budapestis Doonau jõel asub Margiti saar.  Ja see kõik oli piisav, et olla valmis loksuma 4 päeva bussis koos mitte just eriti rahulike ja teineteisega arvaestavate reisikaaslastega :D Ja ma ei pidanud pettuma! Budapest oli imeline. Täpselt nii nagu Monika rääkis <3 Sellest linnast sai automaatselt minu lemmiklinn (es tut mir leid Münster) ja kogu see õhkkond lihtsalt pani mu elama. Nüüd ma ei taha muud kui päriselt sinna kolida :D Olen külastanud mitmeid suuremaid Euroopa linnu, aga sellist meeldivat atmosfääri nagu Budapestis ei ole ma veel kogenud. Mulle meeldis seal kõik! Lihtsalt nii minu linn, ja nende keel on ka äge :)

Kalurite bastion

Gellerti mäel

Doonaul

Ruin baare avastamas

Margiti saarel

See pilt on tehtud kõige ilusamas kohas, kus ma kunagi olen olnud. 

Ja see ei olnud ainult koht ja ilu vaid see oli tunne =)

Loodan, et see postitus innustas Teid reisima ja oma unistusi täide viima! Mõelge, mis on oluline ja võtke elult, mis võtta saab!