23.aprillil käisin esimest korda ujumas...kuigi tegelikult ei saa seda päris ujumiseks nimetada, pigem nagu vette kastmine oli :D Igal juhul õnnestus mul pärast seda veel 2 korda ujumas käia. Ise mõtlesin alguses veel suure hurraaga, et nüüd käin iga päev ujumas ja talvel lähen lausa jääauku. Haapsalus saigi siis viimast korda otse saunast merre hüpatud ja oii kui mõnus oli. Siiski 2 päeva hiljem olin juba palavikus. Palaviku sain paari päevaga kuidagi alla, aga nohu ja köha jäid veel päris kauaks. Tegelikult nohu on mul siiani. Kõige selle kõrvalt käisin muidugi rõõmsalt tööl kuna arvasin tõesti, et olen ise oma hädades süüdi.
Nüüd kuskil 2 nädalat tagasi, kui palavik juba läinud oli, algasid mul peavalud. Mitte tugev valu, aga selline tunne nagu oleks pea hästi paks. Õhku üldse polnud ja koguaeg peanahk tulitas. Küll sai erinevaid põhjuseid otsitud ja kõike proovitud, aga asi läks aina hullemaks. Kuskil nädal tagasi hakkasid veel tasakaaluhäired ka ja no ütleme et murelikuks tegi see juba küll.
Siiski keegi mingit nõu ei osanud anda ja ise mõtlesin ka, et ju mul siis on mingi vitamiini puudus, kuigi kuu aega tagasi just lasin veretesti teha ja kõik oli ju korras. Kõige iroonilisem on see, et 3 päeva peale veretesti tulemuste kätte saamist sõitsime just kursakaaslastega Räpinast koju, kui tegime väikese peatuse, et metsast sinililli korjata. Me tõesti olime seal metsas väga korraks, aga ära tuli: nimelt avastasin õhtul kodus omal puugi ja no muidugi sellest kogu see jant ka algas...aga ega seda ma siis arvata ei osanud.
Helistasin perearsti nõuandeliinile ning sealt öeldi, et kui puuk on nahal olnud alla 12 tunni, siis on nakatumise tõenäosus väga väike. Kuna ma olen ka entsefaliidi vastu vaktsineeritud, siis soovitatigi lihtsalt hammustuskohta jälgida. Mul läks punetus umbes päevaga ära ja rohkem ma sellele tähelepanu ei pööranud. Olin selle juba ammu unustanud, kui üleeile õhtul järsku Antsule meelde tuli, et mul oli ju puuk.
Helistasin siis perearstile ja tema arvas ka, et borrelioos on vähetõenäoline kuna mul enam palavikku pole ja samuti pole hammustuskohta enam nähagi. Siiski vedasin ennast arsti juurde kohale ja lasin analüüsid teha. Ja tõesti hea on, et seda tegin, sest tuli välja, et borrelioosi näitaja oli siiski päris kõrge ja sain kohe omale rohud peale...
Nüüd siis lõpuks eesmärkidest edasi: kuna mulle määratud antibiootikumikuur kestab 3 nädalat ja selle aja jooksul ma päikese käes olla ei tohiks, ei saagi ma hetkeseid ilusaid ilmasid eriti nautida. Siiski õnneks algabki mu puhkus just siis kui rohud läbi saavad, nii, et kõige hullem pole.
Sellegipoolest võtan omale eesmärgiks alates 1. juunist iga päev, kui vähegi võimalik, ujumas käia. Ma olen seda varem ka ühe suve harrastanud ja see tõesti muutis mu immuunsüsteemi tugevamaks - talvel olin vaid ühe korra haige (minu kohta väga hea) :) Seega on aeg mugavustsoonist välja tulla ja lõpuks ennast karastama hakata. Pealegi on pärast ujumist alati nii hea ja värske tunne. Tegelikult on see lausa üks parimaid asju suve juures, seega tuleb ennast lihtsalt ise motiveerida ja nii kergesti on ju võimalik oma argipäeva mitmekülgsemaks ja tervist paremaks muuta.
Selle postitusega tahan põhiliselt kahte asja öelda. Esiteks palun vaktsineerige ennast puukentsefaliidi vastu ning iga kord peale looduses viibimist kindlasti kontrollige oma keha üle, et ei oleks puuke. Sest neid liigub ikka väga palju ja nakatumine käib nii kergesti. Ning kui teil on olnud puuk siis palun pidage seda meeles, sest kaebused võivad välja lüüa ka mitu kuud hiljem. Ja kindlasti kontrollida tasub alati, sest nagu näete, alati ei peagi olema suur punetus ja ring ümber hammustuskoha. Jutt sellest, et puuk peab olema vähemalt 12h teie küljes kinni, ei ole ka mingi raudne reegel. Ka minu vanematel on mõlemal borrelioos olnud ning nemad said sellest aru nahapunetuse järgi. Samas mul jällegi punetust polnud. Kui teil on väiksemgi kahtlus, et teil võis olla puuk, siis palun laske teha vereproov. Isegi siis, kui arst arvab, et nakatumise tõenäosus on väga väike.
Teine asi, mida öelda tahan: seadke omale eesmärke. Mitte liiga suuri, aga selliseid parajaid, mida te teate, et suudate täita. Loodan, et mu ujumiseplaan kedagi motiveeris. Mitte ujuma, aga endale Oma Eesmärke seadma. See ei ole ju tegelikult nii keeruline, aga mõelge kui palju see võib elu lahedamaks muuta ;)
No comments:
Post a Comment