Meie reisiaasta lõpp | IV OSA |

Eelmises osas: Hostelisse jõudes saime äärmiselt imeliku kogemuse osaliseks. Olime valinud soodsa hosteli (8€/öö), kuna teadsime, et magame vaid mõne tunni ning läheme siis juba lennujaama. Kuid midagi sellist ei osanud me oodata. 

Hostel ise asus kesklinnas ning oli väga puhas, ilus ja modernne, kuid kogemus oli sellegipoolest siiani halvim. Juba saabudes pidime ootama 50 minutit, et meid üldse teenindatakse, sest retsepsionistil oli enne meid veel üks klient ja ta oli lihtsalt nii aeglane! Mingit otsest probleemi neil polnud, lihtsalt check-in kogu asjaajamine käiski aegluubis. Kuna meil oli seljataga lennujaamaöö, ning raske seljakotiga 4km käimist, olime päris läbi. Kui lõpuks meid teenindati ja tuba kätte näidati, selgus, et teki eest tuleb 5€ juurde maksta. See oli ikka parim nali :D Säh sulle odavat hostelit :D Üleüldse olid seal kõigele absurdsed hinnad. Näiteks pesu pesemine maksis 15€ (norm 3-5€) ning öise check-ini eest tuleb juurde maksta lausa 90€ (norm 10-25€). Kuna ma reisin alati pleediga, siis loomulikult me ei ostnud seda tekikasutusvõimalust ning olime õnnelikud madratsi ja sooja dušši üle, mis tundus, et olid hinna sees :D. 

Tegime omale õhtusöögi ning võtsime kokku viimase jõu, mis meil oli. Kõndisime veel 3 km, et vähemalt La Sagrada Familia juureski ära käia. Teadsime, et see on meie reisiaasta lõpp ja tahtsime vähemalt ühe plaanigi veel täide viia...

kirik, mis ei saa kunagi valmis..

Kirik oli muidugi võimas, kuid suleti just meie saabumise hetkel. Arvestades meie ebaedusid sellel reisil, ei olnud see muidugi mingi üllatus :D Imetlesime ja imestasime selle ehitise üle siis väljastpoolt vaadates ja juba suundusimegi tagasi hostelisse, et lõpuks natukenegi puhata. 

Kahjuks läks ka see plaan luhta! Nimelt juhtus selline asi, et meie toas ei sallinud üks inimene teist inimest ning solvas ja alandas teda. Asi läks nii kaugele, et ohver kutsus lõpuks politsei. Otseselt küll midagi ohtlikku ei olnud, kuid asjaosalised koliti lõpuks, keset ööd, eraldi tubadesse ja loomulikult selle kõige keskel (ilma tekita) uinuda ei ole just eriti lihtne :D 

Kui olukord oli vaibunud ja me peaaegu juba magasime, kuulsin äkki, et meie toa uks keerati väljastpoolt lukku. See oli väga imelik, sest kellelegi toas ööbijatest võtmeid ei olnud antud. Kuna mina kardan väga igasuguseid luku taga olemisi ning meie lennuk pidi ka juba mõne tunni pärast väljuma, läks Ants asja uurima. Kopsisime ja logistasime selle lingiga kuni lõpuks uks lahti tehti. Tuli välja et ukse taga oli hosteli omanik (kutsuti politsei pärast kohale), kes oli meid kogemata(??) luku taha pannud!? Olukord oli väga imelik ja olime tõeliselt häiritud sellest hostelist... 

Ärkasime kell 4 hommikul ning seadsime sammud bussipeatusesse, et lennujaama sõita. Väga raske oli olla, sest eelmised kaks ööd ei olnud just kerged, ning lisaks oli mu tervis endiselt kehv... Kui õue jõudsime, siis selgus, et vihma sajab! Esimene kord terve reisi jooksul... Ma lihtsalt ei suutund uskuda, et kuidas jälle mingi takistus :D Mässasime siis veel kiirelt vihmakeepidega, et vähemalt meie pagasid kuivaks jääksid ning kiirustasime bussi peale.

Lennujaamas ja lennukis läks õnneks kõik hästi, kui välja arvata see, et mu kott arusaamatul põhjusel täiesti lahti pakiti :D Lennukis olid mõned vabad kohad ja saime külili magada :) Riias maandumine oli nagu koju jõudmine! Läksime Rock Cafesse sööma ja oma räsitud välimustega "pidulikult" reisiaasta ootamatut lõppu tähistama. Toit oli vähemalt hea ja samuti ka bussisõidud koju, mis möödusid filme vaadates :)

meie reisiaasta viimasel pildil

ei oskagi öelda kas õnnelikud,

aga kindlasti väsinud ja räsitud reisusellid :D

Peale korralikku väljamagamist ja päevakese koduse õhu hingamist kadusid minu köha ja nohu nagu iseenesest. Ilmselt oli asi ikkagi selles kaliimas.. Esimesed päevad kodus olid rasked, sest meil oli tegelikult ju veel niiii palju plaane selleks aastaks. Ja mind valdas allaandja tunne. Kuid juba väga ruttu läksid asjad Hispaanias halvaks ning sain aru, et olime teinud ainuõige otsuse. Olen väga tänulik, et oma sisetundele kindlaks jäin!

See reis oli tõesti tõeline katsumus, lisaks kõikidele nendele sekeldustele, millest olen kirjutanud, valdas meid ka pidev mure raha pärast. Sest algne plaan oli ju veeta see aeg workaway-d tehes, ehk siis oleksid majutus ja toit meile tasuta olnud. Samuti läks väga palju energiat (ümber)planeerimistele - otsustamistele. Kõik see oli äärmiselt kurnav ning võttis palju aega ära ja segas samuti meie reisi nautimist. Kuid nüüd, 2 kuud hiljem ma muidugi vaatan tagasi ja naeran selle üle, sest need on parimad mälestused! See reis tegi meid tugevaks ja kogu Euroopa tundub nüüd nagu kodu :)

Lisaks saime ka oma raiskuläinud lennupiletite eest kinkekaardid ja saame neid aasta lõpuni kasutada. Loodame, et saame muidugi :)

Aitäh Teile, kes te neid postitusi lugesite, andke endast kommentaarides või mulle kirjutades märku :)

Soovin Kõigile palju Tervist ja Päikest ning jääge ikka oma Sisetundele kindlaks! ♡