Meie reisiaasta lõpp | III OSA |

Eelmises osas: Kuna ka lennu- ja laevaliiklus oli suletud, tekkis täielik vangisolemise tunne ja paanika. Seisin seal rõdul ja proovisin end kuidagi rahustada. Isegi hingamisharjutustest polnud kasu, sest nende tegemine nii eluohtlikult halva kvaliteediga õhu puhul pole just kuigi mõistlik... 

Hommikuks oli siiski tuul vaibunud ja mingil määral hakkas nähtavus tagasi tulema. Avastasime, et meie hostel asus otse rannas ning suundusimegi kohe ookeanisse. Kuna kuumus oli veel üleval ja õhk endiselt paks, oli lihtsalt hea ennast vees jahutada. Mu tervis oli kahjuks kaliima tõttu tagasi halvemaks läinud ning kurk oli väga kuiv. Siiski oli hinges suur kergendustunne, et torm on läbi ja kohe-kohe hakkavad esimesed lennukid jälle lendama. 

sama vaade eelmisel ja järgmisel päeval

Kuna käes oli ka Vabariigi aastapäev, läksime õhtul Eestlaste sünnipäevapeole. Selgus, et osalejaid oli sellel üritusel ootatust kõvasti rohkem. Ning meeleolu oli väga mõnus! Olime selleks ajaks juba peaaegu kuu kodust eemal olnud ning oli tore taas eestlasi näha ja eesti muusikat kuulda. Tutvusime paljude lahedate inimestega, ning Ants kohtas peol ka juhuslikult oma tuttavat :D Kõik rääkisid muidugi kaliimast ning tuli välja, et tegu oli olnud viimase 40 aasta kõige võimsama kaliimaga. Sellist olukorda polnud ka paljud kohalikud varem kogenud. Tavaline kaliima esineb umbes iga 3 nädala tagant ja on niivõrd leebe, et turist ei pruugi sellest üldse arugi saada... Noh, seekordne igal juhul märkamata ei jäänud :D

 

Üks väga tore õhtu :)

Õhtu oli lahe ning enne südaööd laulsime veel ookeanikaldal Eestile hümni (kujutlesime, et kodu on teisel kaldal :D) Läksime magama hea tuju ja rahuliku südamega. Teadsime, et siit algab lõpuks meie Tenerife nautimine ja rohkem takistusi lihtsalt ei saa tulla!

Hommik läks aga teisiti. Kohe esimese asjana kuulsime, et Tenerifel on avastatud esimene koroonajuhtum, ning meie läheduses on 500 inimest karantiini pandud. (Tean, et praegu ei tundu 1 juhtum enam mitte millegina, aga tol hetkel tegi see ikka seest õõnsaks). Loomulikult rääkisid kõik sellest ja me lihtsalt ei suutnud uskuda, et meil j ä l l e mingi takistus tee peal ees on. Tahtsime lihtsalt puhata ja nautida ning mul oli ju vaja ka terveks saada... Sattusime jälle suurde kurnatusse ning otsustasime sõita kuurortist välja väikesesse odavasse hostelisse. 

Kohale jõudes selgus, et tegu on maailma parima hosteliga! Esiteks oli vastuvõtt lihtsalt imeline! Koht oli ilus, seal oli 2 basseini ja imelised aiad ning mis kõige lahedam, seal elas ka üks kilpkonn! Kõige tipuks üllatas hosteli personal meid sellega, et nad andsid meile tasuta privaattoa (olime tegelikult maksnud vaid voodi eest ühisruumis)! Meeleolu läks oluliselt paremaks ja otsustasime, et nüüd puhkame!

korraks saime ikka päikese kätte pikutama ka :)

Järgmisel päeval levis aga jutt, et Costa Adeje piirkond võidakse sulgeda. Kuna olime karantiini-hotellist vaid mõne km kaugusel tundsime sellest hirmu. Meie lend tagasi mandrile pidi minema alles 4 päeva pärast ning saare põhjaosast, mitte lõunast, kus me tol hetkel viibisime... Ülejärgmisel päeval sõitsimegi tagasi põhja ja veetsime 2 ööd La Lagunas, mis oli Tenerife vana pealinn. Tegu on väga ilusa ja ajaloolise linnaga ning ka sealne hostel oli tõeline ajalookogemus. Nimelt asus see muinsuskaitse all olevas majas, kus ei olnud peaaegu mitte midagi muudetud. Lisaks sellele lahedale atmosfäärile kasvasid selle hosteli siseõuel sidrunipuu ja apelsinipuu, mille otsast võis omale piiramatus koguses puuvilju võtta. Hosteli köök oli varustatud ka tsitrusepressiga ning loomulikult tegime omale iga päev värsket apelsinimahla. Tõeline vitamiinipomm sellel kahtlasel ajal!

meie ainus võimalust natukenegi Tenerife Karnevalist osa saada, oli külastada lasterongkäiku, mis toimus päev enne meie äralendu

La Laguna

Kirik, sellel reisil juba kolmas kirik, kuhu me sisse minna, ei saanud, sest unustasime, et oleme Hispaanias ja et siesta ajal on kirikud suletud :D

Kartsin pidevalt, et äkki midagi juhtub, avastatakse veel mõni haigusjuhtum vm ja meie lend tühistatakse. Olin ju ka kõigele lisaks ikka veel haige ning vahepeal tõusis isegi palavik. Tahtsin tol hetkel lihtsalt koju ja rahulikult ennast ravida, mitte pidevalt hostelist hostelisse kolida...

Olime tegelikult plaaninud veel 3 nädalat mandri-Hispaanias veeta, ning ka piletid Alicante-London-Tallinn olid meil ostetud alles 22.märtsiks. 28.veebruaril, päev enne Tenerifelt äralendu aga otsustasime, et läheme siiski otse koju. Kuigi tol hetkel oli kogu Hispaania Kuningriigis tuvastatud ainult 4(!) koroonajuhtu, oli see haigus siiski põhiliseks ajendiks, miks otsustasime oma reisi varem lõpetada. Meie vanemad soovitasid küll veel edasi olla, kuid mu sisetunne ütles, et õige on koju minna...

Mõtlesin, et kui Itaalias läksid asjad mõne nädalaga nullist nii hulluks, siis on loogiline, et ka Hispaaniat tabab sama saatus. Sest on tegu ju naaberriikidega ja väga paljud Itaallased käivad Hispaanias puhkamas. Lisaks oli kõikidel inimesetel Tenerifel kaliima tõttu köha, mis kindlasti soodustab viiruse levikut... Saime uued lennupiletid 1.märtsiks. Meil vedas väga, sest leidsin soodsa pakkumise Barcelona-Riia vaid 75€ eest. 

Meie lend Tenerife-Alicante läks õnneks plaanipäraselt kui välja arvata see, et kõik reisijad köhisid pidevalt... Kuna maandusime Alicantes peale südaööd, otsustasime lennujaamas ööbida. Tegemist on parima lennujaamaga, kus olen maganud (ja ma olen paljudes maganud :D)! Alicante lennujaam oli väga puhas ja soe, pingid olid ilma käetugedeta, st saab vabalt pikali heita ning lennujaama töötajad kustutasid ööseks isegi tuled, et ööbijad saaksid mugavalt uinuda! :D

Hommikul sõitsime rongijaama ning algas meie 5h pikkune rongisõit Barcelonasse. Olin alati tahtnud sinna minna, kuid nüüd, sundolukorras ja haigena, ei olnud see just kõige rõõmustavam reis. Kui lõpuks kohale jõudsime, selgus, et meie hostel on 4km kaugusel ning metroopilet naeruväärselt kallis. Otsustasime kõndida. Positiivne oli see, et saime natuke linna näha :) Ma polnud varem Kataloonias käinud ja esmamulje tundus tõesti Andaluusiast väga erinev. Hostelisse jõudes saime äärmiselt imeliku kogemuse osaliseks. Olime valinud soodsa hosteli (8€/öö), kuna teadsime, et magame vaid mõne tunni ning läheme siis juba lennujaama. Kuid midagi sellist ei osanud me oodata.