Kolimine

Paljud küsivad, et kas ma olen juba täitsa Tartusse ära kolinud või millal ma siis kolisin ja kuidas kõik täpselt oli. Minu vastus on et nii ja naa. Kes eelmist postitust lugesid, siis teavad, et pidime juba kohe pärast võtmete kätte saamist mitmeks ööks Tartusse jääma. Aga ega meil siis mingeid asju peale voodipesu küll kaasas polnud. Seega päris kolimine see ju pole.

Kui Antsul esimene töönädal oli, olin mina Haapsalus ja pakkisin oma asju. Riided pakkisin kahte suurde kohvrisse ning ülejäänud asjad kastidesse. See võttis mul aega täpselt 2,5 päeva. Kolmandal päeval hakkasin oma kohvritega Tallinna kaudu Tartusse trippima. Õhtuks jõudsin kohale ja jaksasin teha veel nii palju, et ostsin Jyskist 60 riidepuud. Järgmisel hommikul siis pakkisin oma kohvrid lahti ja riidekapi kokku. Still ei nimetaks seda kolimiseks, kuna riided on küll olulised, aga erilist kodutunnet need siiski kaasa ei too :D Ka Antsul polnud Tallinnast midagi peale sööginõude kaasa toodud.

Sellel nädalavahetusel sõitsime Tallinnasse, et Ants saaks lõpetada seal veel viimaseid toimetusi köögiremondiga seoses. Mina samal ajal siis pakkisin tema asju. Köögi saime valmis, aga pakitud ei saanud. Mis seal ikka. Sõitsime Haapsallu. Õnneks olid enamus minu asjadest juba pakitud. Kuid siiski kulus 4h et kõik täiesti kokku ja auto peale topitud saada. Ütleme nii, et üllatavalt palju mahutab mu pisike mazdalogu. Minu jalgratta ja nõudekasti sokutasime siiski Antsu vanemate ameerika bussi peale. Vahemärkusena mainin, et nad olid siis Beauty raames Haapsalus. Mitte, et  keegi arvaks, et nad selle pärast eraldi Haapsi oleksid pidanud tulema :D Aga see polnud veel kõik! Mazda võimed said viimse piirini proovile pandud, kui lisaks kogu mu kolale mahutasime tagaistmele veel 3 sõpra ja nende suure pesukoti ka. Sõit Tallinnasse kulges ootamatult lihtsalt kui välja arvata mu jalgade ära suremine (olin roolis vaid kuni Haruteeni :D). Igal juhul viisime sõbrad ära ja suundusime Lasnamäele. Seal teostasime viimast pakkimist ja mahutasime kõik Antsu asjad tagaistmele. Nüüd oli juba küll natuke kolimise tunne. Edasi sõitsime Antsu vanemate koju ja haarasime sealt veel eelpoolmainitud nõudekasti - ikka mahtus. Kui lõpuks Tartusse jõudsime oli kell juba südaööle lähenemas. Tassisime umbes poole tunniga kõik asjad tuppa ja läksime magama. 

Eile oli mul au hakata üksinda asju lahti pakkima. Tegelikult ei võtnud me üldse ebavajalikku kraami kaasa, kuna aga korter on siiski kõvasti väiksem ja hoiustamise ruumi pole nii palju kui majas, osutus kogu protsess arvatust keerulisemaks. Proovisin ikka kõikvõimalikud variandid läbi, et leida see kõige praktilisem. Antsu kojutuleku ajaks olid umbes pooled asjad omale koha leidnud ja jätkasime kodu korrastamist veel umbes tunnikese. Rohkem ei jaksanud. Möödus järjekordne öö toas täis pappkaste :D Täna on mul tunne, et saame lõpuks selle pakkimisega ühelepoole. Ma arvan, et siis oleme lõpuks kolinud!

PS! Kuna mul on telefon juba pikemat aega paranduses, siis kahjuks on siia blogisse hetkel päris vähe pilte lisada. Loodetavasti lähiajal see tõsiasi muutub...