Külma (hah, sel aastal lihtsalt sombuse) Eestimaa talveilma eest otsustasime põgeneda kõige soojemasse kohta, mis Euroopas leidub. Selleks on muidugi Tenerife saar, tuntud ka kui eestlaste teine kodu ja talvitumispaik. Kuna olime oma plaanidega üsna viimase minuti peale jäänud ja keset talve on palju Tenerifele tahtjaid, olid lendude hinnad päris krõbedad. Siiski oma professionaalse soodsate reiside planeerimise tehnikaga sõelusime välja kõige odavamad lennupiletid ja lendasime kahe ümberistumisega. Meie kolm lendu maksid kokku vaid 90€/inimene! Kõige kiirem võimalus oli lennata kahe ööbimisega. Üks Berliinis ja teine Malagas. Kuid kuna meile Lõuna-Hispaania väga meeldib, otsustasime viimase lennu (Malaga-Tenerife) broneerida nädala võrra hilisemaks. Nii veetsimegi esmalt nädala Hispaanias. Täpsemalt kahes linnas, Granadas ja Malagas.
Malagas olime me enne käinud ning teadsime, kui lahe seal on. Sellel korral veetsime seal 3 päeva, kuid ilm oli rannikul minu jaoks siiski liiga külm. Umbes 15 kraadi on ikka vähe kui veebruarikuus sooja tahad :D Tõeliseks üllatajaks oli seekord aga just Granada. Imeline linn! Sellest sai kiirelt ka minu lemmiklinn Andaluusias. Veetsime seal väga lahedad 4 päeva, mille sisse mahtus palju head sööki, natuke kultuuri ja tõeliselt äge matk mägedesse koopamajades elavatele hipidele külla :)
Malaga vaated
Imeline Granada!
Agaavide keskel matkamas :)
jõudsime koopamajakesse
Meie plaan oli lennata Tenerifele ning teha seal järjekordne workaway. Loe meie eelmisest super kogemusest siit. Selgus, et me polnud aga ainsad, kes talve eest põgenesid ja paradiisisaarel workaway-d teha soovisid. Seetõttu oli ka nõudlus suurem ning majutajat Tenerifele oluliselt keerulisem leida. Saatsime väga palju kirju ja otsisime oma kohta (eelmisel korral saatsime vaid 3 kirja ning saime 2 positiivset vastust). Olime juba leppinud oma saatusega, et peame maanduma Tenerifel ilma, et keegi meid ootaks. Siiski viimasel õhtul, just enne lennujaama minekut, saime positiivse vastuse! Olime väga õnnelikud ning elevil. Plaanisime lennujaamas magada, kuid mul ei õnnestunud see väga hästi, sest olin lihtsalt nii rõõmus :D Hommikupoole läkski juba meie lend ja päikesetõusuga maandusime Tenerifel. Olime nüüd kodust 5000 km kaugusel, mis minu jaoks on kõige kaugem, kus kunagi olen olnud.
Enne oma hostide juurde sõitmist oli meil võimalus natuke saart avastada ning me otsustasime selle aja veeta saare pealinnas Santa Cruzis. Kokku veetsime seal kolm päeva ning väga kiiresti mõistsime, miks nii paljud inimesed just Tenerifele talvituma tulevad. Saime viimased vabad voodid Santa Cruzi ainukeses soodsas hostelis, mis osutus tõeliselt meeldivaks paigaks. Juba kogu vastuvõtt ja klientide kohtlemine oli seal nii kodune ja koha omanik oli väga tore inimene. Samuti kohtasime mitmeid teisi reisuselle ja ka näiteks ühte mootorratturit, kes oli 20 aastat tagasi Eestis käinud ning igatses siiani küüslauguleibasid, mida talle eesti saunapeol pakuti :D
Santa Cruzi ooperimaja
Santa Cruzi tänavad ja kirik, mille järgi linn nime sai
Aafrika turg
Külastasime ka Euroopa suurimat palmide kollektsiooni Palmetum
Paari päeva pärast sõitsime aga juba saare lääneosasse, kus ootas meid meie majutajapere. Meie sihtkohaks oli siis täpsemalt Los Silos, kus asuvad saare banaaniistandused. Los Silos on tuntud ka oma ilmeliste vaadete poolest - ühel pool mäed ja teisel pool meri. Koht oli tõesti imeline ning esmapilgul tundusid meie majutajad ka toredad inimesed. Paari päeva jooksul selgus, et nad olidki toredad, aga kahjuks mingit erilist klappi meil nendega siiski ei tekkinud. Peamisteks häirivateks asjaoludeks olid, pidev nendepoolne segadus ja organiseerimatus ning suhtumine meisse kui odavasse tööjõudu. Eks me seda muidugi ka olime, sest nii see programm ju üles ehitatud ongi, et meie teeme tööd ja nemad majutavad-toidavad meid. Kui aga kolmandal päeval peremees Antsu peale häält tõstis (sest ta töö ajal mulle korraks appi tuli), otsustasime, et nii me oma reisiaastat veeta ei taha. Õhtul rääkis Ants peremehega ja ütlesime, et oleme veel nädala lõpuni ja läheme siis ära. Peale seda vestlust muutus peremehe suhtumine kohe, ja ta nimetas Antsu isegi oma sõbraks :D Olime sellegipoolest oma otsuses kindlad ja lahkusime sealt nädala lõpus.
Los Silos
meie armsad seltsilised =)
vaade meie aknast - ühel pool meri, teisel pool mägi
ja avokaadopuud kasvasid ümberringi =)
Los Silos,
imelised vaated ja lõputud banaaniistandused
No comments:
Post a Comment