Hostelis ööbimise nipid

Oma viimases postituses kirjutasin ühest kummalisest hostelikogemusest. Kuigi tegemist oli tõesti märkimisväärse juhtumiga, tahaksin igaks juhuks lisada, et tegelikult on hostelid väga lahedad ja lausa mõnusad paigad. Jah, meil oli terve aasta jooksul üks selline kogemus. Ning ka siis olime selles tegelikult ise süüdi, sest me ei teinud üldse eeltööd ega lugenud hosteli tausta, vaid valisime lihtsalt suvalise (loe: kõige odavama). Sest sellel hetkel meil oligi ükskõik. Teile aga tahan ma öelda, et hostelid on tegelikult suurepärased kohad ning meie reisi jooksul peatusime paljudes VÄGA HEADES hostelites! 

Hostelis ööbimisel on palju plusse:

+ soodne hind (ööbides dormitory ruumides on hind lausa väga soodne)
+ kohtab palju huvitavaid inimesi ning leiab rahvusvahelisi tutvusi kogu eluks
+ hosteli poolt korraldatavad mängud/üritused/klubiõhtud/õhtusöögid/jalutuskäigud/väljasõidud jpm.
+ õpib väga palju kohaliku kultuuri kohta ning ka teiste riikide kohta
+ saab väga palju soovitusi ja nippe sihtkohas ja ka edasi reisimiseks
+ suur pluss Airbnb ees on see, et hostelid asuvad peaaegu alati kesklinnas

meie esimesel seljakotireisil 2016

Terve reisiaasta jooksul valisime vaid ühel korral majutuseks Airbnb. Kõik muud korrad ööbisime hostelites. Peaaegu alati valisime omale dormitory toa, mis tähendab, et meiega samas ruumis oli veel ööbijaid. Dormitory-s maksadki lihtsalt voodikoha ja hoiukapi eest. Tean paljusid, kes ööbivad dormis mitte soodsa hinna vaid just "selle õige hosteli õhkkonna" pärast. Eriti populaarsed on dormruumid üksinda rändajate hulgas, mõistagi selle pärast, et ühistuba on parim viis uute tutvuste leidmiseks.  Kahes hostelis terve aasta jooksul tuli ette seda, et kahene privaatruum oli sama soodne kui 2 voodikohta dormis.  Sellisel juhul eelistasime me privaattuba, sest kui pikalt järjest reisil olla, on vahepeal hea ennast vabalt tunda ja mitte muretseda oma asjade või kellegi häirimise pärast. Paaris hostelis juhtus ka nii, et broneerisime dormi, kuid meile anti privaatruum. Ning low seasoni ajal olime mitmel korral lihtsalt ainsad ööbijad ruumis :D

esimene öö kolmekorruselises naris :P

Kui palju maksab ööbimine hostelis?

Meie hostelite hinnad varieerusid riigiti, kuid jäid alati vahemikku 7-22€/inimene/öö. Kõige soodsam hostel oli meil Bulgaarias, kus maksime vaid 7€ öö eest privaatruumis! Kõige kallim hostel oli Tenerifel, otse rannal ning maksis meile 22€ ühisruumis ööbimisega. Üldiselt ei olene hosteli hind niivõrd riigist, kuivõrd linnast. Suurlinnades, kus on palju konkurentsi, on hinnad oluliselt odavamad. Näiteks Berliini kesklinnas on võimalik ilma vaevata leida öömaja alla 10 euro. Samas kui väikeses Portugali külakeses on vaid üks hostel ning hind 20 eurot öö kohta. Üldiselt teeb selle hinna aga tasa kõik muu, sest linnades kulub reeglina rohkem raha kui väikeses kohas keset loodust. Näiteks on linnades söögikohad ja muuseumid kallimad ning raha võib kuluda ka ühistranspordile.

Kust leida parimaid hosteleid?

Tean, et väga paljud inimesed kasutavad Bookingu lehekülge, et omale majutust broneerida. Kui tahate aga hostelis ööbida, siis soovitan kindlasti broneerida läbi Hostelworldi. See leht on väga palju mugavam ja kasutajasõbralikum ning ka silmale parem vaadata. Mitte nagu Booking, kus pidevalt mingid kirjad ja numbrid vilguvad :D Meie tegime kõik oma broneeringud läbi Hostelworldi ning see on äärmiselt lihtne ja mugav. Mõnel üksikul juhul broneerisime hosteli enda lehel, kui see oli odavam (95% juhtudest on hind sama).

Mida jälgida hostelit valides?

Kõige esimene asi, mida hosteli valikul vaatan on üleüldine reiting. Hostelworldis on väga mugavalt kohe ära näha külastajate hinnag hosteli asukohale, puhtusele, külalislahkusele, atmosfäärile, mugavusele ja hinna ning kvaliteedi suhtele. Võimalusel valisime kõrgeima reitinguga (8,5-9,8 punkti) koha. Mugavaks puhkuseks võiks hosteli reiting olla vähemalt 8 palli. Kasutan otsingus alati nuppu "odavamad enne" ning kõige odavamate juurest kerin tavaliselt edasi.

Minu 7 punki hosteli valikul:

1) Minu jaoks kõige määravam on alati asukoht. Eelistan loomulikult vanalinna ja muid kohti, millest vaatamisväärsused jalutuskäigu kaugusele jäävad. Suurlinnade puhul soovitan jälgida lihtsalt piirkonda ja seda, et metroopeatus jääks lähedusse.

2) Teisena vaatan järgi, kas hostelis on olemas söögi tegemise võimalused. See on eraldi lõigu "Facilities" all välja toodud. 

3) Kolmandaks heidan pilgu tavaliselt majutuse tagasisidele, sealt saab kiiresti hea ülevaate. Et ei kuluks liiga palju aega, soovitan lugeda umbes 5-10 viimast kommentaari. Selles täiesti piisab :)

4) Kui kõik klapib, uurin, kas lisandub mingeid lisakulusid (linad, hommikusöök, linnamaks). See on tutvustuse all alati kirjas. Samuti on öösel saabudes oluline jälgida ka seda, et check-in oleks võimalik. Mõnikord on hostelites retseptsioon avatud 24/7 kuid öösel uusi külalisi vastu ei võeta. Ka see info on tutvustuses ning "house rules"-i all kirjas.

5) Kuigi ma tavaliselt palju tähelepanu hosteli fotodele ei pööra, siis üks asi siiski on, mida jälgin. Nimelt see, et ühisruumides oleksid ülemistel naridel piirded. On tulnud ette olukord, kui sattusin magama väga kitsasse ja kõrgesse voodisse, millel polnud piiret. Tean, et paljud inimesed selle pärast ei muretse, kuid minu jaoks on see küll oluline :D 

6) Lisan siia ka veel selle nipi, et kui tegu on ühisruumiga siis eelistan alati "vannituba koridoris" ehk shared bathroom varianti. Esiteks juba puhtalt selle pärast, et näiteks kümnekesi ühte vannituba jagada tähendab, et see on peaaegu alati hõivatud ning lisaks tuleb vannitoast tuppa väga palju niiskust. Samuti segab see und, kui keegi öösel vannituppa pesema või muidu kolistama läheb. Ning ma küll ei tea kindlalt, kuid mulle tundub, et jagatud vannitube koristatakse ka tihedamini kui privaatseid. Seega on seal tavaliselt põrand kuiv ja käterätikud vahetatud. Ning lisaks ei jäta inimesed jagatud vannitubadesse oma asju vedelema :)

7) Üheks suureks plussiks hosteli puhul on see, kui iga voodi küljes on pisike lugemislamp. Mõnedes hostelites on voodite ette pandud ka "privaatsuse kardinad", mille saab lihtsalt ette tõmmata ja sedasi rahulikult kasvõi terve öö raamatut lugeda, ilma, et peaksid muretsema, et valgus kedagi häirib :) See on samuti asi, mis annab palju mugavust juurde. Kui kardinat ei ole, olen vahel pannud alumise nari ette lihtsalt oma pleedi rippuma.

tavaline hostelipesa,

paremal näha eelpoolmainitud kardinat :D

⇛ Mida võtta hostelisse kaasa?

• Plätud - enamik hosteleid on küll väga ilusad ja puhtad, kuid kunagi ei tea, kuhu võib sattuda :) 
• Silmaklapid - juhul kui ööbid ühisruumis
• Kõrvatropid - juhul kui tegu on partyhosteliga või see asub lihtsalt peatänaval. Muidu dormis ööbides on inimesed tavaliselt väga teineteisega arvestavad ja müra ei tekita. Vahel küll tuli ette mõni norskaja, kuid üldiselt läks kõrvatroppe siiski pigem harva tarvis.
• Tabalukk - paljud hostelid annavad sulle kapi, kuid luku eest küsivad näiteks viieka :D
• Väike akupank - Sest kui sa ise parasjagu toas ei ole, siis ära kindlasti ka oma telefoni sinna laadima jäta. Selle asemel jäta laadima hoopis akupank, tõenäosus, et keegi seda varastada tahab on oluliselt väiksem kui telefoni puhul :D
• Kott toitude jaoks - sedasi on kõige kindlam oma toitu ühisköögis hoiustada
• Karp toidu jaoks - kuna ühiskööki soovib tihitpeale kasutada rohkem inimesi korraga, on mugavam teha suurem kogus toitu valmis ning ülejäänu siis karpi panna, et järgmisel päeval soojendada või lõunaks linnapeale kaasa võtta. 

Hostelisse saabumine

Hostelworld palub broneerimisel märkida oma umbkaudse saabumise aja. Alati ei saa aga kõike nii täpselt ette planeerida. Seega, kui saabud kirja pandud ajast hiljem, helista hostelisse ja anna neile sellest teada. Mõnes hostelis võidakse high seasoni ajal lihtsalt voodikoht järgmisele inimesele anda. Kui aga saabud varem, siis mine lihtsalt kohale. Väga paljudes hostelites võetakse kohaletulnud inimesed vastu isegi juba enne ametliku check-ini algust. Arvesta muidugi võimalusega, et võib-olla sa siiski pead ootama.. Vähemalt oma pagasi saad ikkagi ära panna :)

⇛ Kuidas käituda ja kuidas mitte käituda ühisruumis? 

• ruumi sisenedes ütle alati tere
• lukusta alati kõik oma väärisesemed kappi või kanna neid endaga kaasas, isegi kui tundub, et oled oma toakaaslastega sõbraks saanud :D
• kui tead, et jõuad hilja linna pealt tagasi, pane juba enne minekut omale ööriided ja pesemisasjad voodi peale valmis, et peaksid tulles võimalikult vähe kolistama
• kui saabud hilja, ära pane toas suurt tuld põlema vaid kasuta oma lugemislampi või telefoni
• hoia oma asju ja tuba korras ning viska oma prügi alati ära
• ära istu ega pane oma asju voodile, mille eest sa pole maksnud
• kasuta muusika kuulamiseks ja videote vaatamiseks kõrvaklappe
• kui keegi teeb midagi keelatut või häirivat, siis ütle see alati välja või teavita retseptsiooni
• ära jaluta aluspesus mööda ühisruumi ringi, kehtib ka meestele!
• kui tahad akent avada, küsi toakaaslastelt, kas see neile sobib
• ära pihusta parfüümi, spreideodoranti või juukselakki ühisruumis, tee seda vannitoas või koridoris!

Minu TOP 15 hostelit Euroopas:

1. La Tortuga Hostel - Costa Adeje, Tenerife - seal on kilpkonn ja bassein! 10/10 
2. Hostel Tivoli - Ljubljana, Sloveenia  - voodid on ehitatud välja nagu eraldi väikesed toakesed, väga hubane ja kodune 10/10
3. Casa Azul Hostel - Sintra, Portugal  - hommikusöögil kuninglik teenindus - isegi või määritakse su eest saiale ära :D 10/10
4. Happy Porto Hostel - Porto, Portugal - kõige luksuslikum hostel, lisaks iga voodi küljes isiklik miniventilaator :D 10/10
5. Looming Hostel - Tartu - kõige ilusam ja armsam ökohostel terves maailmas <3 10/10
6. Drago Nest Hostel - Icod de los Vinos, Tenerife - hommikusöögiks muuhulgas ka hummus ja iseküpetatud leib! 10/10
7. Tenerife Experience Hostel - Santa Cruz, Tenerife - kõige sõbralikumad töötajad 10/10
8. Oasis Backpackers Hostel Granada - Granada, Hispaania - iga seitsmes öö tasuta :P 10/10
9. Hostel One Catedral - Sevilla, Hispaania - tasuta õhtusöök 9.7/10
10. Republica Malaga - Malaga, Hispaania - päikesekorter, hommikusöögiks palju puuvilju 9.7/10
11. South Hostel Cadiz - Cadiz, Hispaania - väga puhas ja modernne, aga ilma piireteta narid :D 9.7/10
12. B&B La Laguna - La Laguna, Tenerife - neil on sidruni - ja apelsinipuu, mille otsast võib ükskõik kui palju puuvilju võtta =) 9.4/10
13. Hostel Mostel - Sofia, Bulgaaria - tasuta luksuslik hommikusöök, tasuta õhtusöök, tasuta pubiralli 9.4/10
14. Nomado Hostel - Varna, Bulgaaria - uskumatult hea hostel uskumatult soodsa hinnaga! 9.4/10
15. St Christopherś Berlin Alexandeplatz - Berliin, Saksamaa - väga mõnus hostel ja hea asukohaga hostel, kuid seal pole kööki 9.4/10

imeline vaade Happy Portos (nr 4)

armsad sõbrakesed Varnas (Nomado Hostel, nr 14)

Ilma köögita hostelisse tuleb Eestist ise toit kaasa võtta! :D

(St Christophers Berlin Alexanderplatz, nr 15)

päikeseterrassi nautimas (Tenerife Experience, nr 7)

Hommikusöögiks iseküpsetatud leiba! =)

(Drago Nest, Icod de Loss Vinos, Tenerife, nr 6)

basseini ääres =)

(La Tortuga, Tenerife, nr 1)

Tunnen ennast seda postitust kirjutades nagu mõni hosteli-ekspert :D Tegelikult arvan ma, et olen hostelieluga lihtsalt ära harjunud. Nagu tavalisele eestlasele kohane, tundus ka mulle alguses imelik võõraste inimestega ühes toas ööbida. Esimesel korral tegin seda aastal 2015 lihtsalt proovimise mõttes. Pärast seda sain aru, et selles pole tegelikult midagi imelikku ning ebamugavam see ka eriti ei ole :) Oluline on teada, et ühisruumis olemine ei tähenda kindlasti pidevat suhtlemist, vaid väga okei on ka oma nurka tõmbuda ning näiteks üldse mitte suhelda :) Samuti on okei magada just sellel kellaajal kui ise soovid, kasvõi keset päeva. Õhkkond dormitory ruumis on tegelikult väga vaba ja mõnus. Soovitan kõigil vähemalt korragi sellist majutusviisi proovida! See toob meid mugavustsoonist välja ;)

Armsad huvilised, loodan, et sellest postitusest on teile abi ning et saite vastused oma küsimustele :) Kui mingeid mõtteid või lisaküsimusi tekkis siis kirjutage julgelt kommentaaridesse või mulle messengeri :) 

Head reisiplaneerimist! :P

Meie reisiaasta lõpp | IV OSA |

Eelmises osas: Hostelisse jõudes saime äärmiselt imeliku kogemuse osaliseks. Olime valinud soodsa hosteli (8€/öö), kuna teadsime, et magame vaid mõne tunni ning läheme siis juba lennujaama. Kuid midagi sellist ei osanud me oodata. 

Hostel ise asus kesklinnas ning oli väga puhas, ilus ja modernne, kuid kogemus oli sellegipoolest siiani halvim. Juba saabudes pidime ootama 50 minutit, et meid üldse teenindatakse, sest retsepsionistil oli enne meid veel üks klient ja ta oli lihtsalt nii aeglane! Mingit otsest probleemi neil polnud, lihtsalt check-in kogu asjaajamine käiski aegluubis. Kuna meil oli seljataga lennujaamaöö, ning raske seljakotiga 4km käimist, olime päris läbi. Kui lõpuks meid teenindati ja tuba kätte näidati, selgus, et teki eest tuleb 5€ juurde maksta. See oli ikka parim nali :D Säh sulle odavat hostelit :D Üleüldse olid seal kõigele absurdsed hinnad. Näiteks pesu pesemine maksis 15€ (norm 3-5€) ning öise check-ini eest tuleb juurde maksta lausa 90€ (norm 10-25€). Kuna ma reisin alati pleediga, siis loomulikult me ei ostnud seda tekikasutusvõimalust ning olime õnnelikud madratsi ja sooja dušši üle, mis tundus, et olid hinna sees :D. 

Tegime omale õhtusöögi ning võtsime kokku viimase jõu, mis meil oli. Kõndisime veel 3 km, et vähemalt La Sagrada Familia juureski ära käia. Teadsime, et see on meie reisiaasta lõpp ja tahtsime vähemalt ühe plaanigi veel täide viia...

kirik, mis ei saa kunagi valmis..

Kirik oli muidugi võimas, kuid suleti just meie saabumise hetkel. Arvestades meie ebaedusid sellel reisil, ei olnud see muidugi mingi üllatus :D Imetlesime ja imestasime selle ehitise üle siis väljastpoolt vaadates ja juba suundusimegi tagasi hostelisse, et lõpuks natukenegi puhata. 

Kahjuks läks ka see plaan luhta! Nimelt juhtus selline asi, et meie toas ei sallinud üks inimene teist inimest ning solvas ja alandas teda. Asi läks nii kaugele, et ohver kutsus lõpuks politsei. Otseselt küll midagi ohtlikku ei olnud, kuid asjaosalised koliti lõpuks, keset ööd, eraldi tubadesse ja loomulikult selle kõige keskel (ilma tekita) uinuda ei ole just eriti lihtne :D 

Kui olukord oli vaibunud ja me peaaegu juba magasime, kuulsin äkki, et meie toa uks keerati väljastpoolt lukku. See oli väga imelik, sest kellelegi toas ööbijatest võtmeid ei olnud antud. Kuna mina kardan väga igasuguseid luku taga olemisi ning meie lennuk pidi ka juba mõne tunni pärast väljuma, läks Ants asja uurima. Kopsisime ja logistasime selle lingiga kuni lõpuks uks lahti tehti. Tuli välja et ukse taga oli hosteli omanik (kutsuti politsei pärast kohale), kes oli meid kogemata(??) luku taha pannud!? Olukord oli väga imelik ja olime tõeliselt häiritud sellest hostelist... 

Ärkasime kell 4 hommikul ning seadsime sammud bussipeatusesse, et lennujaama sõita. Väga raske oli olla, sest eelmised kaks ööd ei olnud just kerged, ning lisaks oli mu tervis endiselt kehv... Kui õue jõudsime, siis selgus, et vihma sajab! Esimene kord terve reisi jooksul... Ma lihtsalt ei suutund uskuda, et kuidas jälle mingi takistus :D Mässasime siis veel kiirelt vihmakeepidega, et vähemalt meie pagasid kuivaks jääksid ning kiirustasime bussi peale.

Lennujaamas ja lennukis läks õnneks kõik hästi, kui välja arvata see, et mu kott arusaamatul põhjusel täiesti lahti pakiti :D Lennukis olid mõned vabad kohad ja saime külili magada :) Riias maandumine oli nagu koju jõudmine! Läksime Rock Cafesse sööma ja oma räsitud välimustega "pidulikult" reisiaasta ootamatut lõppu tähistama. Toit oli vähemalt hea ja samuti ka bussisõidud koju, mis möödusid filme vaadates :)

meie reisiaasta viimasel pildil

ei oskagi öelda kas õnnelikud,

aga kindlasti väsinud ja räsitud reisusellid :D

Peale korralikku väljamagamist ja päevakese koduse õhu hingamist kadusid minu köha ja nohu nagu iseenesest. Ilmselt oli asi ikkagi selles kaliimas.. Esimesed päevad kodus olid rasked, sest meil oli tegelikult ju veel niiii palju plaane selleks aastaks. Ja mind valdas allaandja tunne. Kuid juba väga ruttu läksid asjad Hispaanias halvaks ning sain aru, et olime teinud ainuõige otsuse. Olen väga tänulik, et oma sisetundele kindlaks jäin!

See reis oli tõesti tõeline katsumus, lisaks kõikidele nendele sekeldustele, millest olen kirjutanud, valdas meid ka pidev mure raha pärast. Sest algne plaan oli ju veeta see aeg workaway-d tehes, ehk siis oleksid majutus ja toit meile tasuta olnud. Samuti läks väga palju energiat (ümber)planeerimistele - otsustamistele. Kõik see oli äärmiselt kurnav ning võttis palju aega ära ja segas samuti meie reisi nautimist. Kuid nüüd, 2 kuud hiljem ma muidugi vaatan tagasi ja naeran selle üle, sest need on parimad mälestused! See reis tegi meid tugevaks ja kogu Euroopa tundub nüüd nagu kodu :)

Lisaks saime ka oma raiskuläinud lennupiletite eest kinkekaardid ja saame neid aasta lõpuni kasutada. Loodame, et saame muidugi :)

Aitäh Teile, kes te neid postitusi lugesite, andke endast kommentaarides või mulle kirjutades märku :)

Soovin Kõigile palju Tervist ja Päikest ning jääge ikka oma Sisetundele kindlaks! ♡

Meie reisiaasta lõpp | III OSA |

Eelmises osas: Kuna ka lennu- ja laevaliiklus oli suletud, tekkis täielik vangisolemise tunne ja paanika. Seisin seal rõdul ja proovisin end kuidagi rahustada. Isegi hingamisharjutustest polnud kasu, sest nende tegemine nii eluohtlikult halva kvaliteediga õhu puhul pole just kuigi mõistlik... 

Hommikuks oli siiski tuul vaibunud ja mingil määral hakkas nähtavus tagasi tulema. Avastasime, et meie hostel asus otse rannas ning suundusimegi kohe ookeanisse. Kuna kuumus oli veel üleval ja õhk endiselt paks, oli lihtsalt hea ennast vees jahutada. Mu tervis oli kahjuks kaliima tõttu tagasi halvemaks läinud ning kurk oli väga kuiv. Siiski oli hinges suur kergendustunne, et torm on läbi ja kohe-kohe hakkavad esimesed lennukid jälle lendama. 

sama vaade eelmisel ja järgmisel päeval

Kuna käes oli ka Vabariigi aastapäev, läksime õhtul Eestlaste sünnipäevapeole. Selgus, et osalejaid oli sellel üritusel ootatust kõvasti rohkem. Ning meeleolu oli väga mõnus! Olime selleks ajaks juba peaaegu kuu kodust eemal olnud ning oli tore taas eestlasi näha ja eesti muusikat kuulda. Tutvusime paljude lahedate inimestega, ning Ants kohtas peol ka juhuslikult oma tuttavat :D Kõik rääkisid muidugi kaliimast ning tuli välja, et tegu oli olnud viimase 40 aasta kõige võimsama kaliimaga. Sellist olukorda polnud ka paljud kohalikud varem kogenud. Tavaline kaliima esineb umbes iga 3 nädala tagant ja on niivõrd leebe, et turist ei pruugi sellest üldse arugi saada... Noh, seekordne igal juhul märkamata ei jäänud :D

 

Üks väga tore õhtu :)

Õhtu oli lahe ning enne südaööd laulsime veel ookeanikaldal Eestile hümni (kujutlesime, et kodu on teisel kaldal :D) Läksime magama hea tuju ja rahuliku südamega. Teadsime, et siit algab lõpuks meie Tenerife nautimine ja rohkem takistusi lihtsalt ei saa tulla!

Hommik läks aga teisiti. Kohe esimese asjana kuulsime, et Tenerifel on avastatud esimene koroonajuhtum, ning meie läheduses on 500 inimest karantiini pandud. (Tean, et praegu ei tundu 1 juhtum enam mitte millegina, aga tol hetkel tegi see ikka seest õõnsaks). Loomulikult rääkisid kõik sellest ja me lihtsalt ei suutnud uskuda, et meil j ä l l e mingi takistus tee peal ees on. Tahtsime lihtsalt puhata ja nautida ning mul oli ju vaja ka terveks saada... Sattusime jälle suurde kurnatusse ning otsustasime sõita kuurortist välja väikesesse odavasse hostelisse. 

Kohale jõudes selgus, et tegu on maailma parima hosteliga! Esiteks oli vastuvõtt lihtsalt imeline! Koht oli ilus, seal oli 2 basseini ja imelised aiad ning mis kõige lahedam, seal elas ka üks kilpkonn! Kõige tipuks üllatas hosteli personal meid sellega, et nad andsid meile tasuta privaattoa (olime tegelikult maksnud vaid voodi eest ühisruumis)! Meeleolu läks oluliselt paremaks ja otsustasime, et nüüd puhkame!

korraks saime ikka päikese kätte pikutama ka :)

Järgmisel päeval levis aga jutt, et Costa Adeje piirkond võidakse sulgeda. Kuna olime karantiini-hotellist vaid mõne km kaugusel tundsime sellest hirmu. Meie lend tagasi mandrile pidi minema alles 4 päeva pärast ning saare põhjaosast, mitte lõunast, kus me tol hetkel viibisime... Ülejärgmisel päeval sõitsimegi tagasi põhja ja veetsime 2 ööd La Lagunas, mis oli Tenerife vana pealinn. Tegu on väga ilusa ja ajaloolise linnaga ning ka sealne hostel oli tõeline ajalookogemus. Nimelt asus see muinsuskaitse all olevas majas, kus ei olnud peaaegu mitte midagi muudetud. Lisaks sellele lahedale atmosfäärile kasvasid selle hosteli siseõuel sidrunipuu ja apelsinipuu, mille otsast võis omale piiramatus koguses puuvilju võtta. Hosteli köök oli varustatud ka tsitrusepressiga ning loomulikult tegime omale iga päev värsket apelsinimahla. Tõeline vitamiinipomm sellel kahtlasel ajal!

meie ainus võimalust natukenegi Tenerife Karnevalist osa saada, oli külastada lasterongkäiku, mis toimus päev enne meie äralendu

La Laguna

Kirik, sellel reisil juba kolmas kirik, kuhu me sisse minna, ei saanud, sest unustasime, et oleme Hispaanias ja et siesta ajal on kirikud suletud :D

Kartsin pidevalt, et äkki midagi juhtub, avastatakse veel mõni haigusjuhtum vm ja meie lend tühistatakse. Olin ju ka kõigele lisaks ikka veel haige ning vahepeal tõusis isegi palavik. Tahtsin tol hetkel lihtsalt koju ja rahulikult ennast ravida, mitte pidevalt hostelist hostelisse kolida...

Olime tegelikult plaaninud veel 3 nädalat mandri-Hispaanias veeta, ning ka piletid Alicante-London-Tallinn olid meil ostetud alles 22.märtsiks. 28.veebruaril, päev enne Tenerifelt äralendu aga otsustasime, et läheme siiski otse koju. Kuigi tol hetkel oli kogu Hispaania Kuningriigis tuvastatud ainult 4(!) koroonajuhtu, oli see haigus siiski põhiliseks ajendiks, miks otsustasime oma reisi varem lõpetada. Meie vanemad soovitasid küll veel edasi olla, kuid mu sisetunne ütles, et õige on koju minna...

Mõtlesin, et kui Itaalias läksid asjad mõne nädalaga nullist nii hulluks, siis on loogiline, et ka Hispaaniat tabab sama saatus. Sest on tegu ju naaberriikidega ja väga paljud Itaallased käivad Hispaanias puhkamas. Lisaks oli kõikidel inimesetel Tenerifel kaliima tõttu köha, mis kindlasti soodustab viiruse levikut... Saime uued lennupiletid 1.märtsiks. Meil vedas väga, sest leidsin soodsa pakkumise Barcelona-Riia vaid 75€ eest. 

Meie lend Tenerife-Alicante läks õnneks plaanipäraselt kui välja arvata see, et kõik reisijad köhisid pidevalt... Kuna maandusime Alicantes peale südaööd, otsustasime lennujaamas ööbida. Tegemist on parima lennujaamaga, kus olen maganud (ja ma olen paljudes maganud :D)! Alicante lennujaam oli väga puhas ja soe, pingid olid ilma käetugedeta, st saab vabalt pikali heita ning lennujaama töötajad kustutasid ööseks isegi tuled, et ööbijad saaksid mugavalt uinuda! :D

Hommikul sõitsime rongijaama ning algas meie 5h pikkune rongisõit Barcelonasse. Olin alati tahtnud sinna minna, kuid nüüd, sundolukorras ja haigena, ei olnud see just kõige rõõmustavam reis. Kui lõpuks kohale jõudsime, selgus, et meie hostel on 4km kaugusel ning metroopilet naeruväärselt kallis. Otsustasime kõndida. Positiivne oli see, et saime natuke linna näha :) Ma polnud varem Kataloonias käinud ja esmamulje tundus tõesti Andaluusiast väga erinev. Hostelisse jõudes saime äärmiselt imeliku kogemuse osaliseks. Olime valinud soodsa hosteli (8€/öö), kuna teadsime, et magame vaid mõne tunni ning läheme siis juba lennujaama. Kuid midagi sellist ei osanud me oodata. 

Meie reisiaasta lõpp... | II OSA |

Eelmises osas: Kui aga peremees Antsu peale häält tõstis (sest ta töö ajal mulle korraks appi tuli), otsustasime, et nii me oma reisiaastat veeta ei taha. Õhtul rääkis Ants peremehega, ja ütlesime, et oleme veel nädala lõpuni ja läheme siis ära. Peale seda vestlust muutus peremehe suhtumine kohe, ja ta nimetas Antsu isegi oma sõbraks :D Olime sellegipoolest oma otsuses kindlad ja lahkusime sealt nädala lõpus. 

Kuna me polnud uut workaway-d leidnud, otsustasime proovida raha säästmise eesmärgil Couchsurfingut. Sellega vedas kohe ja meie uus host tuli meile lähedalasuvasse linna järele. Sõitsime tema ökosuvilasse, mis asus väga kõrgel mägedes. Tegemist oli äärmiselt huvitava ja teistsuguse kohaga ning see oli kindlasti kogemus, mida me iial ei unusta! Meile anti ööbimiseks lausa eraldi majake ja samuti tegi meie suuremeelne host meile süüa. Kahjuks oli kliima mägedes üsna jahe ja kuna ma olin ka natuke tõbine, otsustasime seal veeta vaid ühe öö.

Meie metsamajakene

Metsatulekahju üle elanud kanaari männid

Kanaari mänd on vastupidav metsatulekahjudele ning on visa põlema, kuna sel on paks koor. Kanaari mänd võib metsatulekahju korral põleda süsimustaks, kuid juba mõne kuu pärast kasvavad puule väikesed okkatutid ning tasapisi ka uued oksad. Kanaari mänd on taimeriigi omamoodi Fööniks. - Allikas: http://tenerifesiesta.com/news/mannid.php#.XqlfVp4zapo

Järgmisel päeval sõitsime taas alla linna (Icod de los Vinos) ning kolisime ennast ikkagi hostelisse. Selleks hetkeks olin ma juba kõigest nii läbi, et tahtsin vaid sooja dušši ja kohta, kus pikali olla, maksku, mis maksab :D Õnneks oli tegu väga hea majutuskohaga, mis maksis vaid 15€ öö. Esimesel ööl oli meie toas veel üks väga muhe matkasell, kellega oli meil vist kõigi oma reiside pikim vestlus ja jagasime temaga isegi süüa :D Järgmisel päeval läks ta aga loodusesse tagasi ja kedagi asemele ei tulnudki. Väga soodne privaatruum paradiisisaarel, ma ütleks :D Selle hosteli üheks suureks plussiks oli ka väga rikkalik hommikusöök. Lisaks hummusele ja suurele puuviljavalikule pakuti seal ka iseküpsetatud leiba!

Icod de los Vinos

Saime taaskord botaanikaaeda ja koopaid külastada =)

Maailma vanim draakonipuu!

(u 800-1000 a vana)

Kuna Tenerife on vulkaaniline saar, on kõikides sealsetes randades must liiv.

Välja arvatud ühes turimikuurorti rannas, kuhu toodi liiv kohale Aafrika kõrbest...

Must liiv on minu meelest nii ilus. Väga raske on aru saada, miks nad selle välja vahetasid :D

Veetsime Icod de los Vinoses kolm päeva ning peale seda otsustasime sõita Puerto de la Cruzi, mis on tuntud kui sakslaste kuurort Tenerifel. Puerto asub Icodist vaid 30km kaugusel, kuid juba linna sisse sõites oli näha selle koha erinevust ja saksapärasust :D Samuti kuulsime tänavatel peaasjalikult saksa keelt. Linn asus mägede suhtes väga heas kohas, kus polnud eriti pilvi ning otsustasime, et siin läheme lõpuks randa! Esimesel päeval otsustasime aga kõigepealt linnaga tutvuda.

Puerto de la Cruz

Vulkaani tipp paistab =)

Teisel päeval võtsime lõpuks ette oma kauaoodatud retke Teide rahvusparki. Nimelt soovis Ants käia ära El Teide vulkaani otsas. Kohale jõudes selgus aga, et suure tuule tõttu on köisraudtee suletud ning üles matkata poleks ka enam jõudnud. Sellest oli muidugi kahju, aga midagi pole teha. Kaugemalt nägime ju vulkaani ikkagi ära :) Võtsime siis hoopis ette ühe Teide rahvuspargi paljudest matkaradadest. Tee oli tõeliselt nauditav. Ilm oli ilus (all polnud tuult), maastik oli võrratu ja õhk värske. Minu jaoks oli see ka kõige kõrgem punkt, kus ma kunagi käinud olen. Ning meie mõlema jaoks esimene kord vulkaani ja laavaväljasid näha. Õhtul hostelisse tagasi jõudes olime siiski väga õnnelikud ja rahul, sest see oli hoolimata taksistustest olud meie senise reisi parim päev!

Meie matkarada laavaväljade keskel :)

Seal ta on!

Ainsad lilled, keda rahvuspargis nägin :D

Tehtud! :D

Tolsamal õhtul pidi pealinnas (ja ka teistes saare linnades) toimuma karnevali suurüritus ning otsustasime ka Puerto karnevali vaatama minna. Väga väga kiiresti oli aga õhk õues paksuks läinud ja meie öeldi, et kaliima on tulemas. Samuti tuli info, et karneval jääb selle tõttu ära ning kõik olid väga nördinud ja segaduses. Kuna veel oli vaikus enne tormi, otsustasime siiski linna jalutama minna. Karnevali tõesti ei toimunud ja inimesed lonkisid kurvalt oma kostüümides tänaval ringi... Meie tunniajase jalutuskäigu jooksul oli ilm väga kiiresti palavaks läinud (kell 22 õhtul). Õhk oli kuiv ja ka kurk kuivas ning linnatulesid ei olnud enam rannalt näha. 

Lühidalt öeldes kutsutakse kaliimaks Sahara kõrbest tulevat liivatormi, mis täidab Kanaari Saarte õhu imepeenikese liivatolmuga ning muudab ka ilma palavaks. Tavalise talvise 18 kraadi asemel tõusevad temperatuurid isegi +30 kraadini. Kaliima on eriti ohtlik astmahaigetele. Läksime tagasi hostelisse ning umbes tunni möödudes tõusis meeletu tuul. Seekordne kaliima oligi eriline just suure tuule poolest. Hostelis olid ühisruumid pealt lahtised ning kõik pinnad kattusid liivatolmu kihiga. Terrassil lendasid kõik taimed ja mööbel laiali ning isegi värvi peksis see liivane tuul seintelt maha.. 

Järgmisel hommikul oli olukord ainult halvemaks läinud... See oli meie viimane päev Puertos ja saime aru, et rannapäevast ei tule küll midagi välja. Võtsime ennast kokku ja läksime läbi selle meeletu tormi 1,5km kaugusel asuvasse bussijaama. Teekond oli äärmiselt raske ja ohtlik, sest igasusugust sodi lendas. Eriti ohtlikud on murdunud palmilehed, mis on väga suured ja rasked ning meeletult teravad. Tuul oli vahepeal nii tugev, et lihtsalt puhus mind teelt ära ning pidin tänavapostidest kinni hoidma (lootes, et need kindlalt maa küljes kinni on :D). Lõpuks jõudsime bussijaama ning meile avaldati lootust, et saare lõunaosas on ehk tuul vaiksem. Sõitsimegi lõunasse. Õhk oli paks ja nähtavust polnud..buss rappus maanteel selle tugeva tuule käes.

 ava pilt ja leia mägi

Saare lõunakuurortisse Los Christianosesse jõudes tundus sealne olukord tõesti veidikene parem ning meil õnnestus kiirelt poes ära käia. Hosteliga meil kahjuks ei vedanud. Ainsad vabad kohad olid kallis ja kulunud hostelis koos imeliku teenindusega. Lisaks oli tegu nö "lahtise hosteliga", kus otse terassilt läheb tubadesse ja mingeid tihendeid ustel/akendel polnud. Seega tuli kogu liivatolm meile otse magamistuppa. Ainuke kinnine ruum selles hostelis oli tualett. Olla oli väga raske, sest lisaks sellele, et õhku polnud, oli ka väga palav. Kuigi koroona polnud siis veel Hispaanias üldse levinud, olid maskid tervel saarel juba otsas. Inimesed kandsid neid selleks, et vähendada liivatolmu sattumist hingamisteedesse. Vastu õhtut läks olukord aga veelgi hullemaks ning lugesin Tenerife eestlaste grupist, et õhukvaliteet on muutunud tervisele väga ohtlikuks. Kui näitaja on üle 300, on tegemist ohtliku olukorraga. Meil oli näitaja aga juba pea 600.

hostelis...

Öö möödus väga raskelt. Magada ei saanud meist eriti keegi. Ainus, mida teha saime, oli pidev vee joomine ja kurgu niisutamine. Seisin koos teistega keset ööd hosteli terrassil ja lihtsalt vaatasin tormi. Sellel hetkel oli mul väga suur hirm, sest kõrvalsaarel Gran Canarial oli olukord veel hullem. Nimelt olid seal lisaks kõigele ka suured tulekahjud. Tuul levitab tuld kiiresti edasi. Selleks hetkeks oli tuli lahti ka juba Puerto de la Cruzis - samas linnas, kust olime hommikul tulnud. Kuna ka lennu- ja laevaliiklus oli suletud, tekkis täielik vangisolemise tunne ja paanika. Seisin seal rõdul ja proovisin end kuidagi rahustada. Isegi hingamisharjutustest polnud kasu, sest nende tegemine nii eluohtlikult halva kvaliteediga õhu puhul pole just kuigi mõistlik...