Puhkus kodukandis

Eelmised kaks nädalat möödusid väga töiselt. Õnneks järgnes sellele 4 vaba peva, mis minu jaoks tähendas muidugi üle pika aja oma kodulinna külastamist. Oma teekonda alustasin laupäeva hommikul ja Haapsallu jõudsin täpselt kell 3 päeval. Ilm oli supersoe ja Haapsalus oli üleüldse väga suvine. Paljud lilled õitsesid ja sügise kirjusid lehti oli oluliselt vähem kui Tartus =) Koju jõudes sain veelgi rõõmustada, sest emme oli katnud laua kõige minu lemmiku hea ja paremaga. Nii mõnus oli olla, sõime ja lobisesime. Kohe ei teadnudki, millest alustada, sest nii palju oli rääkida. Aga ega me kauaks passima ei jäänud. Juba tuli Krista meile järele ja sõitsime maale (tuli järele, sest nii minu auto kui jalgratas on mõlemad Tartus). Mu paps ja onu Erki olid juba maal ja võtsid kartuleid. Lõime ka käed külge ja võtsime kokku viis vagu üles. Kartuleid oli väga palju. Nii head saaki pole vist varem olnudki.

Edasi läksime emmega metsa seenele. Tegelikult hakkas juba õhtu kätte jõudma, aga see meid ei morjendanud. Nautisime hoopis mereäärset päikeseloojangut. Ja seeni leidsime muidugi ka :) Aiamaal tagasi, korjasin veel mõned köögiviljad Berta jaoks ja Krista viis mu linna ära. Käisin ruttu pesus ning edasi läksin Berta juurde tema sünnipäeva tähistama. Elena, keda ma polnud ammu näinud, oli ka seal ning kokkuvõttes oli meil  väga lahe tüdrukuteõhtu =)

Pühapäeval magasin lõunani ning ärgates ootasid mind suurepärased pannkoogid! Päev ise oli ka mõnus. Istutasime emmega lõpuks minu kingitud jaapani kirsi aeda ja muidu üritasin niisama puhata. Tegelikkuses aga tegin kõikvõimalikke toimetusi alates seente puhastamisest ja lõpetades saksakeelsete laulusõnade tõlkimisega. 

 

Juku ka puu otsas valvamas :D

Esmaspäeval oli äratus päris varajane, sest olin otsustanud emme klassiga väljasõidule kaasa minna. Juba kell 8 hommikul võttis buss suuna Pärnu poole. Seal käisime siis väikesel matkarajal ja veidi ka linna peal. Keskpäevaks sõitsime Valgeranna seiklusparki. Lapsed suundusid kohe radadele, aga mina oma kõrgusekartusega läksin heaga viimasena, juhuks kui peaksin kuskil toppama jääma...Võtsin omale eesmärgiks läbida kaks rada (kokku oli 6 rada), aga tegelikkuses ei osutunudki see asi nii hulluks ja suutsin läbida koguni 3 rada! Olen enda üle uhke küll :D Aga seikluspark ise polnudki tegelikult kõige hirmsam... Edasi hakkasime emmega restorani poole jalutama, ja täpselt minu ees, no arvake ära kes! Eks ikka nastikupoiss ise. Ehmatasin nii ära, sest miks jälle mina???  See oli reaalselt sekundite mäng, et ma selle maoga kokku põrkasin. Ja sellest mulle piisas. Edasi käisin väga vaikselt keset teed kuni restoni välja. Siis selgus, et resto on üldse suletud ja süüa ei saagi. Mõtlesime, et võiks tagasi metsa minna, sest sealt saaks osta jäätist, aga mina ei julgenud selle nastiku pärast enam minna. Seega läks emps üksinda. Kui ta tagasi tuli, ütles ta, et väga hea, et ma ei tulnud. Keset teed olevat olnud väga väga suur ja paks nastik. Emps ütles, et ta isegi ei teadnud, et Eestis neid nii jämedaid on. Hiljem jäätisemüüjalt uurides sai emps veel teada, et Valgerannas pidigi neid harukordselt palju olema. See ehmatas mind veel rohkem ära ja selge on see, et sinna seiklusparki ma enam ei satu... :(

Aga meie ekskursiooni järgmiseks ja ka viimaseks vaatamisväärsuseks oli Tõstamaa mõis, kus toimus giidiga ekskursioon. Alguses ei tahtnud lapsed sinna minna, aga pärast ei tahtnud enam ära tulla. Oli tõesti väga ilus ja huvitav mõis, kus tegutseb ka 12-klassiline kool. Giid rääkis hästi ning oskas oma juttu täpselt sihtgrupi jaoks huvitavaks teha.

mõisakooli aula

mõisas oli ka suur muuseum, 

piltidel fototehnika ruum ja kalurinurk

Teisipäeval, ehk täna panin kogemata äratuse kinni ja magasin rahulikult kella 12ni. No mis seal ikka. Ei jõudnud kõiki toimetusi ära teha, aga päev oli sellegipoolest tore! Pakkisin oma kohvrit ja mingiaeg läksin emme tööjuurde draakonipuud vaatama. Kahjuks oli see puu minu jaoks liiga suur. Eriti arvestades fakti, et ma oleksin selle bussiga Tartusse vedama pidanud....Õhtupoole läksin aga lillekasse. Väga lahe oli oma lillesedeõpetajat Tiiut ja teisi õpilasi näha! Lobisesime seal umbes viieni ja edasi kiirustasin juba koju ning sealt omakorda bussi peale. 

Kuna Tallinn-Tartu bussipilet sai ostetud väga väsinuna, siis hakkasin täna mõtlema, et ostsin vist liiga hilise pileti. Ja nii oligi, poole tunni ootamise asemel pidin Tallinnas ootama poolteist tundi. Ja varasemale bussile polnud ka enam kahjuks kohti järele jäänud... Tegelikult läks see aeg üpris kiiresti ning juba tunnikese pärast peaksin saama Tartu kodus omas voodis uinuda :)

Minu esimene koolinädal

Pühapäev, 3.september oli mul õnneks töölt vaba päev, seega sain rahulikult oma kohvri pakkimisele keskenduda. See aga osutus arvatust palju keerulisemaks. Esiteks ei olnud mul õrna aimugi, mida täpselt peaksin kaasa võtma, seega võtsin kõike, igaks juhuks. Teiseks, kummikud. No need võtsid reaalselt pool kohvrit enda alla. Alguses tundus küll, et kohver hea suur, aga ikka aega läks, et kõik asjad lõpuks sinna sisse topitud saaks :D

Esmaspäeva hommikul istusin siis Tartu - Räpina bussile. Kohvritega kooliminejaid oli veelgi. Tegelikult tundus, et enamik inimesi selles bussis sõitsidki just kooli pärast Räpinasse. Nii, et kui kohale jõudsime, läksin lihtsalt inimeste järgi lootuses leida ühikat. Aga ei leidnud, sest kaugõppijatel on eraldi ühikas ja sinna ma minna ei osanud. Õnneks oli seal üks teine tüdruk ka, kes teadis teed ja kellega siis koos läksime. Ühikas paigutati meid ka kohe samasse tuppa. Hiljem selgus, et mu tartlasest toanaaber on väga lähedalt seotud mu Haapsalukodu naabriga, ja et ta on isegi mu maal käinud. No Eesti on ikka väike :D

Igastahes, suundusime siis kiirelt kooli (jäime veits hiljaks ikka ka :D). Alguses oli sissejuhatav tund, kus tundus küll, et kõik on nii keeruline ja et infot on meeletult palju. Aga alguse asi :D Edasi oli arvutitund, seal siis tegime omale ekooli ja moodle jne kasutajad. Õnneks järgmisena tulidki juba lilleseadetunnid. Meie grupp (30 inimest) tehti pooleks, sest väiksema grupiga on oluliselt parem ja efektiivsem õppida. Lilleseade tunde oli meil siis järjest 7 ja selle sisse mahtus veidi teooriaga tutvumist ning seejärel ka spiraalkimbu ja lauaseade tegemine. Minu tööd tulid isegi üsna hästi välja. Sain hindeks 4 :D Ise olen küll rahul, kuna reegleid, mille järgi teha, on nii palju ja kõigest eriti aru ei saanudki.  Aga noh, samas, spiraal tuli ju välja ja seades olid ka kõik taimevarred enamvähem õige tõusu- või kaldenurga all :D

Koolipäev, mis kestis 9h, läks väga ruttu, kuna oli nii põnev ja saime palju oma kätega teha. Peale kooli läksin kohe jooksma. Lootsin veidi Räpinaga tutvuda, aga väljas kiskus juba pimedaks ja üsna külm oli ka. Ülejäänud õhtu möödus ühikas, mis oli muideks väga ilus, puhas, korralik ja värskelt renoveeritud. Minu toa-ja boksinaabrid olid ka kõik väga meeldivad, niiet sellega läks hästi :)

Järgmisel päeval olid meil ainult teooriatunnid, mis olid tegelikult ka üsna huvitavad, näiteks klienditeeninduse alused ja ilutaimede õpetus avamaastikul. Saime teada terve hunniku lillenimesid, millele peame järgmiseks korraks ladinakeelsed vasted otsima. Pähe õppima veel ei pea :D Õhtu möödus taaskord joostes ja ühikas chillides. Oma jooksuringi käigus õnnestus mul veidi rohkem Räpinat näha, isegi nii palju, et oleksin peaaegu linnast välja jooksnud :D

Kolmapäeval olid jälle praktikatunnid ja saime harjutada pruudikimbu tegemist. Kõige ägedam asi selle juures oli, et saime minna floristipõllule ja sealt ise omale materjali valida. See oli väga superäge ja lahe =) Mind tegi see lihtsalt nii rõõmsaks. Kimbu tehnilise poolega sain jälle enam-vähem hakkama, kuid välimuselt sarnanes see kimp väga minu esmaspäevasele lauaseadele. Aga pole ka ime, sest kasutasin vahede täitmiseks sama materjali - pärl hõbelehte. Tegelikult ma valisin selle materjali teadlikult, sest mõlemas töös oli vaja midagi, mis plastvahu hästi ära kataks. Igal juhul õpetajad tegid veel nalja, et see on minu lemmik lill ja et järgmine kord võtavad selle mult ära, et õpiksin ka teisi täitematerjale kasutama :D Mina olen sellega täiesti nõus. Tõesti jube hea materjal on :D

Edasi tuli meil jälle ilutaimede õpetus ning seal tutvustati erinevaid lille - ja aiaraamatuid. Võtsin siis ühe ettejuhtunud raamatu suvalisest kohast lahti, ja mis ma näen: pärl - hõbeleht! See oli küll äärmiselt naljakas kokkusattumus, et selle 400 leheküljelise raamatu just sellest kohast avasin :D Lugesin siis pärl - hõbelehe kohta ning sain teada, et selle ladinakeelne nimetus on anaphalis margaritacea. Siis oli mul pilt selge. Nimi Margit tuleb ju nimest Margarita, niiet siin pole midagi imestada, et see mu lemmiklill on. Alateadvus tabas selle juba mitu päeva varem ära :D Tundub, et elus pole mitte miski juhus :D

Kolmapäeva õhtul tuli Ants mulle Räpinasse külla. Uudistasime koos veidi kooli ümbruses ning näitasin talle ka floristipõllu ära. Siis käisime Puuriida Pubis õhtust söömas. Tegemist on siis Räpina kõige eksklusiivsema söögikohaga, mis kahjuks tööpäevadel suletakse juba kell 20 :( Hiljem jalutasime veel mõisapargis ja käisime korra ka Räpina rannas :)

Neljapäeval saime koolis jälle spiraalkimpu harjutada. Taaskord algas tund sellega, et läksime lillepõllule. Proovisin seekord teistsuguseid lilli valida ning samuti loobusin ka pärl-hõbelehest (see on muuseas ka ainus lillenimi, mis mulle nädala jooksul meelde jäi). Klassis tagasi harjutasime kõigepealt tavalsist spiraali, siis karkassiga spiraali ning kõige lõpuks pidime tegema nii õhulise spiraalkimbu kui võimalik. See oli minu jaoks päris raske ülesanne, kuna kipun alati tegema pigem väga konkreetse vormiga asju. Aga tehtud sain. Ja sellega lõppes siis ka meie koolinädala praktiline osa. Kimbud panime koridori teistele vaatamiseks ja meile öeldi, et reedel võime need koju kaasa võtta. Keegi peale minu polnud sellest vist eriti vaimustuses. Aga mina küll olin, on mulle ju alati meeldinud igasugust mudru koju vedada :D

Reedene koolipäev oli üsna lühike, algas jälle teooriatundidega ja lõppes võõrkeeltega. Minu puhul siis erialane saksa keel. Oli väga mõnus lõpetus koolinädalale :) Peale tunde haarasin kiirelt oma kohvri ja lillekimbu ning juba suundusimegi bussijaama. Kell 16 olin juba tagasi Tartus :)

Tahan veel öelda, et olen oma kooli ja erialavalikuga äärmiselt rahul. Lisaks sellele on mul ka kursusekaaslastega väga vedanud. Kuigi iseseisvat praktilist tööd on üsna palju, siis usun, et kõige lahedamaks hakkavadki kujunema just kontakttunnid, mil oleme ise Räpinas kohal. Järgmine õppesessioon on novembris ja kokku on sellel õppeaastal 6 sessiooni. Ma juba ootan =)

Miks ma ülikooli ei läinud

Kuigi ma olen Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja tegelikult kogu Eesti koolisüsteemiga väga rahul, tunnen siiski, et vajan veidi aega, enne kui kohe edasi torman. Isegi karjäärinõustamises soovitati mul vaheaasta võtta. Selge, võtan. Sest tõesti, milleks minna ülikooli, kui ma nagunii ei suudaks valida kõigi nende erialade ja koolide vahel, mis mind huvitavad. Ma arvan, et oleksin erialavaliku väga uisapäisa teinud ja pärast esimest aastat sealt ära tulnud. Olen selline inimene, kes vajab konkreetset eesmärki ja kes ei oska asju teha lihtsalt tegemise pärast ja ülikooli minna lihtsalt minemise pärast. Tunnetus peab ikka õige olema :)

Ainus asi, mida ma olen alati teadnud ja tahtnud, on õppida floristikat. Ja nii otsustasingi minna Räpina Aianduskooli kaugõppesse seda õppima. Minu arvates on see ideaalne lahendus; ma saan oma vaheaasta ja hingetõmbeaja ning samas saan ka midagi ära teha, mida ammu olen tahtnud.

Tegelikult on see minu tavaline muster. Samasuguses olukorras olin ka peale põhikooli. Lihtsalt ei jaksanud ega tahtnud enam tuimalt tuupida. Motivatsioon oli täiesti maas ja mõtlesin tõsimeeli minna Soome koristajaks. Kuigi ambitsiooni oleks iseeneset olnud, siis ilma motivatsioonita pole sellega midagi peale hakata. Õnneks läksid asjad nii, et sattusin järgmiseks õppeaastaks hoopis Saksamaale vahetusõpilaseks. Ma ütleksin, et see mind päästiski. Ei hakka pikalt heietama, et mida kõike ma seal siis kogesin, aga olgu öeldud, et sain aru, et Eesti koolisüsteem on üks parimaid Euroopas. Kõik muudkui vinguvad, aga palun, minge ja proovige siis kuskil mujal :)

Igal juhul juba pärast esimest kuud saksa koolis mõistsin, kui väga meil eestlastel on vedanud. Hakkasin kogu olukorda teistmoodi nägema ja minus tekkis kindel plaan ja tahe minna edasi gümnaasiumisse. Ja nii ma selle aastakese seal Saksamaal siis selleks valmistusingi. Õppisin väga palju, aga mitte neid asju, mis õppekavas olid, vaid neid asju mis mind huvitasid ja mis mind reaalselt arendasid. Ning kui lõpuks Eestisse jõudsin, viisin paberid oma vanasse koolimajja tagasi ja järgnevad 3 aastat möödusid huvitavalt, harivalt, ja endast 100% andes.

Minu nipp ongi see, et tegutseda tuleb eesmärgipõhiselt. Algselt tahtsin lihtsalt kasutada ära neid võimalusi, mis mulle Eesti riigi poolt on antud. Siis aga nägin, et mul läheb päris hästi ning umbes 11. klassi lõpus hakkasin ka vaikselt medali peale mõtlema. Eks see on tõsi küll, et puhtalt tunnistusega ei tee elus midagi, et inimene ise on ikka oma edu võti (ja sellises vaimus meid 3 aastat ka õpetati). Aga seda ma küll ütlen, et õppima see medal mind motiveeris. 

Aga ma pean ütlema, et sõprade-tuttavate kommentaarid mu koolivaliku kohta on igati positiivsed. Eks see on muidugi eestis ainulaadne kool ka. Eriti positiivset tagasisidet olengi just saanud oma endistelt õpetajatelt ja inimestelt kes mind hästi tunnevad. Niiet see ei saanudki olla vale otsus =) Küll ma sinna ülikooli ka jõuan!

Varsti kirjutan ka lähemalt oma esimesest koolinädalast =)

Tehke oma otsuseid ikka südamega!