Mis me Saksamaal tegime?

Lisaks suurematele reisidele, millest võite lugeda siin ja siin, võtsime enne jõule ette veel kiire kuuepäevase tripi Saksamaale. Nimelt olin suure suuga lubanud, et lähen sõbrannale Karoliinale tema pooleaastase vahetusüliõpilasperioodi jooksul Würzburgi külla. Ega mul polnudki plaani seda lubadust murda, lihtsalt algne mõte oli teda külastada veebruaris. Äkitsi aga selgus, et Karol saab seal aeg otsa juba veebruari alguses ning nii otsustasimegi tolle külaskäigu veel vana aasta sees ära teha :)

Mõeldud - tehtud. Kuna tegemist oli lühikese reisiga ja Saksamaa on mulle tuttav, siis midagi keerulist siin ei olnud. Startisime 12.detsembril Tallinnast Berliini. Seal olid meil mõned tunnid aega jõuluturgudega tutvumiseks ning siis asusime juba pikale bussisõidule Würzburgi poole. Kohale jõudnud, ootas meid ees muhe seltskond kaetud laua ja maitsva toiduga! See oli küll suurepärane vastuvõtt, aitäh aitäh veelkord =) 

Järgmisel päeval tegi Karo meile linnatuuri ning ronisime ka Würzburgi mäe otsa, kust avanes suurepärane vaade linnale. Hiljem kolasime jõuluturul, mis osutus kõvasti paremaks Alexanderplatzi omast. Õhtu veetsime Karo sõpradega nende juures ning pärast külastasime ka kohalikke baare. Öö tipphetkeks oli muidugi rahvas puupüsti täis kohalike lemmikkoht, kus mängiti ainult saksa muusikat. Meie sealoleku ajal tuli järsku Die Toten Hoseni - Tage wie Diese ja kõik möirgasid kaasa laulda. Karo sõbrad imestasid selle üle, et minagi kaasa möirgasin ning veel suurem oli nende üllatus, kui nägid, et ka Ants, kes muidu saksa keelt ei räägi, kaasa laulis :D Suurima hämmingu valmistas neile aga teadmine, et oleme lausa DTH kontserdil käinud, sest isegi nemad polnud :P

Päev pärast seda võtsime koos Karo ja teiste vahetusõpilastega kampa ning sõitsime Rothenburgi jõululinna vaatama. Tegemist oli väga kauni kohaga ning see oli vist ainus kord kui mul päriselt natuke jõulumeeleolu tekkis :)

Rothenburg ob der Tauber

Kahjuks järgneval päeval meil väljasõiduga eriti ei vedanud, kõigepealt jäime bussist maha, siis jäime rongist maha ja kui lõpuks Nürnbergi jõudsime siis muudkui sadas lahinal. Õhtupoole ilm siiski veidi paranes ja nägime linna ja jõuluturgu. Lahe oli ikkagi :)

uduses Nürnbergis

Viimase päeva Würzburgis veetsime Antsuga residentsi külastades ja shopates ja õhtul pakkisime kõik koos asju. Jah, Karo tuli ka koos meiega salaja Eestisse ja tegi oma perele ja sõpradele jõuluüllatuse! Meie üritasime oma ostusid väikesesse käsipagasikohvrisse suruda ja Karo muudkui kaalus köögikaaluga erinevaid toiduaineid, mida ta eestlastele maitsta viia soovis. Kaalus siis just sellepärast, et oleks kergem otsustada, mida välja jätta, sest loomulikult olid kõik pagasid ülekaalulised.

residents

Ka meie viimane ehk tagasisõidu päev ei möödunud viperusteta. Nimelt hilines meie rong Berliini lausa 2 tundi! See on isegi Deutsche Bahni puhul palju. Õnneks olime mina ja Karo, kui juba kogenud DB spetsialistid, piletid varuga ostnud ning jõudsime ikkagi ilusti lennukile.

Vot selline reis siis :) 

Nii kaugel lõunas ma polnudki veel Saksamaal käinud!

Kuidas me Hispaaniasse saime?

Tahan selles postituses vastata kõikidele teie küsimustele seoses meie Hispaania ja Workaway kogemusega (pildid lõpus).

Mis asi on Workaway?

Workaway.info on platvorm, mille kaudu on võimalik omale peaaegu igas maailma nurgas leida host, kelle juures saab vähese vabatahtliku töö eest (20-25h nädalas) elada ning tavaliselt ka süüa. Kogu leht toimib väga lihtsalt, nii workawayeritel (hosti otsijatel) kui ka hostidel endal tuleb maksta väike vahendustasu, seejärel luua profiil ning siis juba asuda oma kohta otsima :)

Lehel ringi vaadata ja pakkumisi lugeda saab ka ilma liitumistasuta, niiet soovitan juba kasvõi huvi pärast siia pilgu peale visata. Link meie profiilile: https://www.workaway.info/en/workawayer/EestiMA

Kuidas me selleni jõudsime?

Kuulsin alguses Workaway kohta oma töökaaslaselt ning panin saidi nime kohe kõrva taha. Euroopas backpackides kuulsime seda nime teiste reisusellide käest samuti üpris tihti. Kuulasime nende kogemusi, mis olid vaieldamatult positiivsed ning otsustasime ka endale konto teha.

Miks just Hispaania?

Tegelikult ei olnud meil alguses valikus ainult Hispaania, aga sisetunde järgi lihtsalt alustasime selle riigi pakkumiste läbi vaatamist ja kohe vedaski :)

Kuidas valiku tegite?

Kõige suuremaks abiks valiku tegemisel olid kindlasti kommentaarid, mille olid jätnud hostidele nende endised workawayerid. 

Mitu kirja saatsite?

Saatsime kokku 3 kirja, millest kahele saime positiivse vastuse. Seega saime lausa valida :) Kirjade saatmisel muidu limiiti pole. Meil oli varuks veel kohti, kuhu kirjutada. Lihtsalt otsustasime, et kirjutame korraga kolmele hostile, nii on lihtsam ülevaadet hoida ja mitme positiivse vastuse puhul ei pea paljudele korraga ära ütlema.

Mida kirjutasite?

Eks iga kiri on natuke erinev lähtuvalt sellest, kuhu ja miks tahate minna, aga meie kiri hostile, kelle juurde lõpuks ka läksime, nägi välja selline: 

Kas sattusime toredate inimeste juurde?

Jah, meie hostid olid väga lahked ja armsad inimesed, kellega tundsime ennast juba esimesest hetkest nagu kodus. Tervituseks viisid nad meid restorani ning enne tööle asumist veetsime nädalavahetuse nende juures puhates, mille käigus nad meile ka ümberkaudseid paikasid tutvustasid.

Kus me elasime?

Sattusime siis elama Lõuna-Hispaanias asuvasse väikesesse Algodonalese linna. See linn on küll Haapsalust pea poole väiksem, kuid elu käis seal küll rohkem kui poole rohkem :D Hispaanlased lihtsalt on sellised. Kodus nad ei püsi, ning terve elu toimubki väljas. Koht, kus me peatusime, oli väike talu linnast umbes poole tunnise jalutuskäigu kaugusel. Kuna see koht tegeles muul ajal Airbnb tubade rentimisega, siis elasime meiegi kaunis aiamajas privaatruumis, koos isikliku vannitoaga. Kööki ja elutuba jagasime teiste workawayeritega. 

Kes seal veel olid?

Peale meie olid workawayeriteks veel kaks hollandlast ja üks paar Uus-Meremaalt. Meie seltskond oli äärmisel lõbus ja kuna hostid olid valinud inimesed, kes kõigi eelduste kohaselt hästi kokku peaksid sobima, kasvasime mõne nädalaga nagu väikeseks perekonnaks seal. Sest me tõesti klappisime kõik suurepäraselt ning meil oli koos väga lõbus ja huvitav nii tööd tehes kui ka vabal ajal.  Lisaks olid seal veel kass ja kaks koera kes said meile samuti väga armsaks =)

Kuidas meie päevaplaan välja nägi?

Tööpäevadel ärkasime kell 9 ning esimese asjana läksime mina ja Ants ujuma aias olevasse soolaveebasseini. Karastasime ennast sedasi igal hommikul. Seejärel sõime hommikust ning kell 9.30 läksime koos teiste soovijatega mediteerima. Kuna meie hostid olid kunagi pikalt Indias elanud ning töötasid keha ja vaimu ravimise alal, oli neil ka taluaias eraldi majake, kuhu oli tehtud kaunis jooga - ja meditatsioonituba. Perenaine viis meiega igal hommikul meditatsiooni läbi ning kes tahtsid, said ka koos pererahvaga hommikuvõimlemist teha. 

Töö hakkas alati umbes kell 10 ning paari tunni pärast oli 30 minuti pikkune kohvi-, tee-, ja snäkipaus. Siis töötasime veel mõne tunni ja kella kahe paiku oli lõuna. Iga päev töötasimegi umbes 4h ning nädalavahetused olid meil vabad. Pärastlõunal tegi igaüks seda, mida tahtis. Tihti pakkus ka pererahvas välja meile erinevaid tegevusi või viis meid väljasõidule. Õhtusöök toimus alati väga hilja. Umbes kell üheksa kutsuti meid majja, kus oli alati nii mõnus ja hubane. Laud oli kaetud ma ütleks, et lausa pidulikult ja muusika mängis. Niiviisi istusime pea iga õhtu mitmeid tunde ning nautisime head seltskonda ja veini :)

Mis töid me siis tegime?

Nagu juba mainitud, tegelesid meie hostid muidu kodumajutuse ja inimeste aitamisega, kuid igal aastal novembrikuus võtavad nad nendesse tubadesse hoopis workawayerid, sest just siis algab oliivide korjamise ja oliiviõli tegemise aeg. Esimesel nädalal pügasimegi oliivipuid ja korjasime oliive. Kahjuks oli sellel aastal saak väga halb ning seetõttu tuli hostidel meile ka muid tööülesandeid otsida. Saime proovida mitmeid erinevaid töid ning alati oli meil võimalus ise valida ja sõna sekka öelda, mida teha eelistaksime ja mida mitte. Kuna võimalusi oli palju, oli ka vaheldust palju ning tüütuks ei läinud vist mitte ükski ülesanne. Näiteks tegime selliseid töid: oliivipuude pügamine, oliivide korjamine, rohimine, puuviljade korjamine, viinamarjaväätide lõikamine (minu puhul ka nendest pärgade punumine :D), lõkke tegemine, ehitamine, värvimine jne. Samuti said Uus-Meremaalased teha hostide ettevõttele kodulehte ning mina paistsin silma survepesuriga terrassi pesemisega ja köök-elutoa pideva koristamisega :D

Kas söök maitses hästi?

Ja kuidas veel! Meie hostperenaine osutus meisterkokaks ning tema tehtud maitsavaid hõrgutisi saime süüa iga päev ja mitu korda! Ma pole elus kunagi varem nii hästi ja luksuslikult söönud. Ning kõik toidud olid vegan! Isegi Hollandi jahimehekalduvustega workawayer oli hämmingus kui hästi need toidud maitsesid ja unustas loomse toidu olemasolu sootuks.

Kas jäime üldise kogemusega rahule?

Loomulikult jäime me selle workaway - kogemusega väga väga rahule! Selle hosti rating oli küll 100% ning kõik kommentaarid kiitsid neid piiritult. Aga midagi nii head ei osanud me siiski oodata! Kogu see vastuvõtt, elamistingimused, söök, restoranides käigud, väljasõidud, meditatsioonid ja suurepärased vestlused. Meil tõesti väga väga vedas! 

Algodonalese linnake

meie hommikused karastamised :D

ja siis oliivisalusse tööle :)

oliividega mässamine oli väga lahe tegevus, kahju, et neid sel aastal nii vähe oli..

ühine pidulik õlitehases käimine

oliivipuu enne ja pärast juuksurit

Tänu õlile, mis oliivipuu lehtedes on, põlesid oksad väga hästi 

Vabal ajal, käisime me palju looduses ringi. Lisaks külastasime ka mitut mäge ja poisid proovisid erinevaid ekstreemspordialasid. Kahel korral viisid meie hostid meid ka ümberkaudsetesse linnadesse ekskursioonile. 

pilvise ilmaga mäes

jõudsime vaid poolele teele..

selge ilmaga samal mäel

loojangu ajaks jõudsime tippu :)

nagu te piltidelt näete, siis kogu see paik oligi imeline!

ja ühe teise, eriti kõrge mäe otsas

Linnad, mida külastasime olid vapustav Ronda ja imekaunis Zahara. Palun avage pildid ja vaadake suuremalt, te ei kahetse! 

Ronda 2019

Zahara 2019

Pärast kolmenädalast vabatahtlikuperioodi reisisime veel nädalakese omal käel Andaluusias ringi. Külastasime Jerez de la Fronterat, Cadizi ja Sevillat. Kõik ilusad imelised linnad, kuid siiski ei trumbanud meie jaoks miski üle meie esimest Workaway kogemust ja Algodonalese linna!

Kas tekkis huvi? Tahaksid ka ise Workaway-d proovida? Aga palun! Kui tõesti minu postitus oli see, mis pani Sind Workaway peale mõtlema, siis ole hea ja kasuta registreerimiseks allolevat linki, aitäh :)

https://www.workaway.info/invite/15D52FDE

Kui on veel mõni küsimus, mis vastamata jäi, või soovite lihtsalt midagi jadaga, siis julgelt kommentaaridesse või mulle messengeri :)

Kas september on parim kuu Euroopas ringi reisimiseks?

Asjaolude paremaks mõismiseks soovitan enne lugemist visata kiire pilgu SIIA =)

Niisiis oli meie esimese reisi esimene sihtkoht Berliin. Seal veetsime täpselt 24h ning kuna Ants ei olnud Berliinis varem käinud, tegin talle tõelise linnatuuri. Oleksime me siis vaid teadnud, kui palju meie teed veel selle aasta jooksul Berliini viivad :D

ekskursioon oli edukas :D

Juba järgmisel päeval suundusime aga edasi lõunapoole. Meie sihtkohaks oli Portugali pealinn Lissabon. Juba esimesed hetked metroost välja astudes panid meid ahhetama. Polnud me kumbki lõunamaal varem käinud. Küll see Lissabon oli ilus. Suundusime hostelisse ning siis restorani oma reisi "ametlikku algust" tähistama. Rõõmustasime, et saame Lissabonis lausa 4 päeva olla. 

Lissaboni linnadžunglis

Portugalis külastasime veel ka pealinna külje all asuvat muinasjutulossidega linna Sintrat, mereäärset Nazare küla, kus maailma kõrgemad lained, ja kultuuripealinna Portot. Meeldejäävaimad Portugalist olid kindlasti Lissaboni vanalinn, Sintra lossid, Nazare küla ja ujumine lainetes ning veinikeldri külastus Portos.

Sintra oli lihtsalt nii teistsugune!

Nazaré 2019

this place was amazing!

Porto 2019

 maailma suurima vaadiga 

(sealt tulebki portvein :D)

Arvan, et september või isegi oktoober on ideaalsed kuud Portugali külastamiseks. Ilm oli parajalt soe, +30 kraadi ringi. Turistide kohad olid siiski veel väga rahvast täis. Ma ei taha mõeldagi mis seal tipp-hooajal toimub... Nazare külastuseks sobivad kõik ajad olenevalt sellest, mida seal teha soovite. Kõige suuremaid lained näeb seal just talveperioodil, kuid suvituskohana on see väike külake (Eesti mõistes linn) ideaalne just septembris!

Milano 2019

Järgmise riigina oli meie sihiks Horvaatia. Sinna viis meid pikk ja käänuline tee vahepeatusega Milaanos. Horvaatias maandusime Zadari nimelises väikelinnas, mis võitis meie südamed. Palun, kui te lähete Horvaatiasse, siis ärge minge ainult turistikohtadesse, sest see riik ja kohalikud inimesed on nii armsad. Minge vaadake neid ka mõnes väiksemas kohas, soovitatavalt Zadaris (mitte et seal üldse turiste poleks olnud :D). 

Lonely Planet declares Zadar one of the world's top cities for 2019.

Zadar jättis tõesti kustumatu mulje oma mulksuva vee, mereoreli ja hämmastavate arheoloogialeidudega. Arvan, et see on täpselt sobilik paik Eestlasele külastamiseks. Väike linnake, kuid elu käib seal täiega, täpselt nagu suvine Haapsalu =)

Olime Horvaatias kokku ainult 5 päeva ning seetõttu jõudsimegi veel vaid Spliti ja pealinna Zagrebi külastada. Mõlemad kohad üllatasid meid väga. Split oli hästi rahvast täis, kuid imelise rannaga ja kindlasti ka meie reisi kõige soojema mereveega! Zagreb üllatas oma ilu ja kaasaegsusega. Kahjuks seal olime vaid ühe õhtu. 

 Spliti tõmbenumbriks on kindlasti Diokletiani palee, kuid tuleb arvestada, et tegemist on äärmiselt rahvarohke kohaga. Soovitame palee külastusel kindlasti giidituuriga ühineda, et asjast mingigi ülevaade saada :)

Zagreb 2019

Kliima oli Horvaatias sarnane Portugalile. Sobib sügiseseks reisiks hästi. Kui tahta minna kõige populaarsematesse turitikohtadesse (Split, Dubrovnik, Plitvice), siis mina läheksin oktoobris või äkki isegi novembris. 

Zagrebist sõitsime edasi bussiga, meie järgmine sihtkoht oli Sloveenia pealinn Ljubljana. Armusime sellesse paika koheselt ning siin pole ka midagi imestada, sest linna nimi tähendab tõlkes "armsamat" ning riigi nimest võib välja lugeda sõna "armastus". Ma olin kuulnud, et Sloveenia on peidetud aare, aga ma polnud valmis, et ta nii ilus ja hubane on =) Veetsime selles riigis samuti 5 päeva, mille jooksul külastasime ka Sloveenia populaarseimat vaatamisväärsust Bledi järve ning sealset ümbrust. Erilise mulje jättis meile Vintgar Gorge. Kliki siia, et näha millest jutt.

loomulikult käisime ka Bledi järvesaarel kirikus :)

Vintgar Gorge 2019

öine kaunis Ljubljana 

päikeseloojangut vaatasime keset linna asuva lossimäe otsast, lossi kõrgeima torni tipust

Sloveenias olles läks ilm järsku üleöö külmaks. Ma ei ütleks, et september on liiga külm seal reisimiseks, kuid kui tahta ilma ka nautida, siis on vist parem minna suvel. Nagu mainisin, siis on tegemist veel mingil määral peidetud aardega, mistõttu ei tohiks seal liiga palju turiste korraga olla :)

Meie reisi viimaseks külastatavaks riigiks olime valinud Bulgaaria. Tee sinna oli taaskord käänuline ning ka kohale jõudes ei saanud me puhata, vaid loksusime veel 8h rongis, sest olime otsustanud esimesena just Musta mere äärsesse kuurortlinna Varnasse sõita. 

Varna 2019

Bulgaarias külastasime peale Varna veel Plovdivi, mis oli sellel ajal ka Euroopa kultuuripealinn. Plovdiv on äärmiselt kaunis ja ajalooline linn ning erines muust Bulgaariast, mida nägime. Selles linnas on tõesti väga palju ilusat ja huvitavat ning soovitan seal veeta vähemalt 2-3 päeva. Meie kahjuks nii kauaks ei jäänud, sest suundusime juba järgmisel päeval ekskursioonile Rila mägedesse kloostrit vaatama. Rila klooster on üks tõeliselt imeline paik keset mägesid ja metsi! Soovitan ka seda kindlasti külastada, kui sinnakanti satute. Viimasena peatusime Bulgaaria pealinnas Sofias, kus kohtusin ootamatult ka ühe ammuse tuttavaga, kes, nagu välja tuli, juba 2 aastat seal elanud on :D

Plovdiv 2019

Euroopa kultuuripealinn 2019

Imekaunis Rila klooster

Sofias on palju avastada!

Bulgaariast võiks kohe palju kirjutada! See oli kahtlemata üks reisi kõige põnevamaid sihtkohti. Meie teele sattus igasuguseid viperusi ja huvitavaid ning naljakaid seiku. Ka rändurid, keda sealsetes hostelites kohtasime, olid kuidagi teistsugused, vabamad, kui need, kellega rohkem turistikates paikades tutvusime. Ning loomulikult ei saa mainimata jätta Bulgaaria toitu. See oli ainuke riik, kus me iga päev väljas söömas käisime! Ka taimetoitlaste ja veganite peale oli mõeldud :) Parim aeg Bulgaaria külastamiseks on minu arvates aga pigem septembri algus. Siis on merevesi veel soe ja pealinnas sajab vast vähem :)

Ja nii me koju jõudsimegi!

Kokkuvõtteks tahan öelda, et see oli küll üks väga edukas reis. Jäime mõlemad täiega rahule ning nüüd seda postitust kirjutades ja tagasi vaadates saan veelkord kinnitust, et tõesti just reisimine on see, mis meid rikkamaks teeb, sest loevad hetked, mitte raha ♡

Aitäh lugemast, ja kirjutage kas meeldis :)