Meie reis üksikule saarele algas Tallinna lennujaamast. Vahemaandumine Londoni Gatwickis ning sealt edasi vaid 45 minutiline lend ja olimegi kohal. Lennukist tundus Jersey pigem tavaline saareke, tavapärasest veidi tihedama asustusega. Kusagilt oli kõrvu jäänud, et saarel elab 40 000 inimest. Kuna Jersey on umbes Vormsi suurune saar, olime väga üllatunud, et sinna nii palju rahvast mahub. Hiljem selgus, et saarel elab aga hoopis 107 000 inimest! Minu meelest täiesti pöörane arv nii väikese saare kohta.
kohalejõudnud maailmarändurid :D
kallis emme oma lapsepõlve unistutereisisihtkohas
Kui olime maandunud, sõitsime kõigepealt lennujaamast kesklinna. Jalutasime seal ringi ning imestasime. Raske on seda linna kirjeldada. See oli nagu nukulinn. Kõik oli kuidagi pisike aga hästi detailne. Oli nagu suur linn aga hästi pisikeselt ehitatud :D Meie üllatus oli aga veelgi suurem, kui võtsime ette pooletunnise bussiteekonna oma hostelisse. Lihtsalt istusime bussis ja imestasime seda saart.
Eriti pöörased olid tänavad, mis olid lihtsalt nii nii kitsad. Teepervesid saarel samuti polnud. Peaaegu kõik teed olid mäe sisse kaevatud ja kõrgete kivimüüridega ääristatud. Kõige imelikum oli see, et KÕIK need teed olid kahesuunalised. Teisel päeval rentisime omale auto ja tõdesime, et kui keegi vastu tuleb, tuleb lihtsalt lähimasse taskusse tagurdada ja vastutulija mööda lasta. Reaalsuses oli neid taskuid aga väga vähe, pigem tagurdati mõne lähedal asuva maja hoovi :D Põnev tähelepanek oli veel see, et enamikel teedel oli lubatud piirkiirus 90km/h. Aga ei meie ega ka kohalikud ei sõitnud nii kiiresti. Hea kontrast Eestile, kus pigem on probleeme kiiruse ületamisega..
Imelik oli see, et kõnniteid polnud saarel praktiliselt üldse. Alguses kahtlesime, kas vajame autot, kuna saar on ainult 12km pikk, peaks ju kõik küllaltki lähedal olema rattaga avastamiseks. Hiljem saime aru, et auto rentimine oli ainuõige otsus. Nende kurviliste teede tõttu sõidabki igale poole pool tundi arvatud 10 minuti asemel. See tundus alguses ikka väga imelik, aga harjusime ära ja kuigi liiklus oli tagurpidi ja rool oli ka valel pool, hakkasime tasapisi kiirust tõstma ja jõudsime ka igal pool käidud, kus plaanisime =) Hea on Jersey saarel veel ka see, et kõikidel turistide rendiautodel on teistsugused numbrimärgid, kui kohalikel. Nii teavad saare elanikud arvestada, et tegu on tõenäoliselt inimesega, kelle jaoks vasaku käe reegel on parema käe reegel :D
Jersey kitsad ja müüritud tänavad, kus
igal pool kasvasid suured võimsad hortensiad
Põhiline põhjus, miks me sinna saarele läksime oli loomaaed nimega Durrell Wildlife Conservation Trust. Mis on loomaaed, kuhu Gerald Durell on loonud kodu maailma ohustatuimatele looma- ja linnuliikidele. Meie hostelgi kandis nime Durrell Wildlife Hostel ning asus otse loomaaia kõrval. Kohe järgmisel päeval võtsimegi ette loomaaia külastuse ning ülejärgmisel päeval toimus seal üritus, millele saime samuti hosteli poolt piletid. Seega külastasime loomaaeda kaks korda, kuigi elamus oli sellevõrra veel suurem, et hostelissegi oli kuulda loomade hääli ja lindude laulu :)
Jõudsime Durelli loomaaeda!
just selle kilpkonna kilpidega kauplemine on maailma üks suurimaid salakaubaärisid
maailma mürgiseim konn, pisike, umbes 2cm pikkune loomake suudab tappa 200 inimest
armas orangutan, kes kandis riidest kotti alati kaasas ja puges selle alla varjule =)
neid tegelasi võiks vaadata lõputult :)
Minu lemmikud - flamingolilled linnud
teised lemmikud, leemurid, kes alati kaisutasid üksteist :D
väga suured ja võimsad nahkhiired, keda elas seal kahte liiki
maailmakuulus gorilla Jambo, loe temast lähemalt SIIT
Selle loomaaia asutaja. Loodusmees ja kirjanik - soovitan soojalt lugeda tema teoseid:
"Minu Pere ja Muud Loomad", ülimalt naljakas raamat, mis räägib tema lapsepõlvest ja perekonna kolimisest Korfule.
"Joobunud Mets" ja "Sahisev Maa", mis räägivad tema rännakutest ja loomadest - lindudest üle maailma.
"Loomaaed Saarel", mis räägib sellest samast Jersey loomaaiast.
Ning ka teisi teoseid, milleni ma isegi alles jõuan :D
Lisaks loomaaiale osutus saar aga ka üleüldiselt suurepäraseks suvituskohaks. Millised kirjeldamatult ilusad rannad seal olid! Iga rand oli teistest täiesti erinev ning omapärane. Isegi kivid ja merekarbid olid igal pool erinevad, mis sest, et rannad asusid üksteisest vaid mõne kilomeetri kaugusel.
Bouley Bay, kus kivid olid täpselt nagu merekivikese kommid lapsepõlvest..
värvilised merekivikesed
Plemont Bay, kuhu sai minna ainult mõõna ajal, tõusuvee ajal viis trepp otse vette ja randa polnudki. Mõõna ajal taandus vesi nii palju, et saime minna ka kaljukoobastesse.
rand tõusuvee ajal
sama rand mõõna ajal (u 3h hiljem)
kaljukoobastes
Greve de Lecq, kirjeldatud ka kui ideaalne rand puhkajatele, kus olid väga sätendavad kuldsed ja hõbedased liivaterad ja sopilised kaljud, mis tõusuvee ajal on samuti vee all.
nii kaugele välja tuleb vesi
diskoliiv :D
ideaalne rand ka minikopaga vanaisadele :D
Portelet Bay, kuhu läksime hommikul nii, et kedagi teist veel ei olnud. Meri alles taandus ja kaljusaar kõrkus aina rohkem veest nähtavale. Hommikuse aja tõttu oli just selles rannas minu arvates kõige külmem vesi, mis muidugi ei takistanud meil ujuma minekut =)
St. Brelade´s Bay, kus oli tõeline rannamelu ja kõige pehmem liiv, mida olen kunagi näinud.
taamal olid ka mõned kaljud
ranna ees oli park, kus oli väga ilus ja julge haljastus
Gorey Beach, kus pidi mõõna ajal väga väga pikalt vette kõndima ning lisaks imelistele vaadetele sai uudistada ka mitmeid mereloomi ja taimi :D
kuskil seal see vesi on
hiiglaslik vetikas rannal
rannaääres asus ka sadam, kus vesi oli paatide eest ikka väga kaugele ära läinud :D
esimesel pildil näha ka Mont Orgueili kindlust ning teine pilt tehtud mäel, poolel teel kindlusesse
jällegi huvitav haljastus, taamal lilledest Jersey lipp
St. Aubin´s Bay, kus me küll ujumas ei käinud, aga selle asemel võtsime mõõna ajal ette teekonna Elizabethi lossini. Tagasiteel jäime peaaegu tõusuvee kätte. See oli väga hirmutav kogemus, sest kuigi teadsime, et vesi tuleb kiiresti, ei osanud me arvata, et ta niiii kiiresti tuleb. Sekunditega mattus teerada vee alla ja minutitega polnud enam üldse teed...
tee lossini ja tagasi, piltide vahe 15 minutit
veel 5 minutit hiljem...
öine St. Aubin´s Bay Elizabethi loss mäenõlvalt vaadatuna
Lisaks randadele oli saarel loomulikult ka teisi vaatamisväärsusi. Tõesti imeilus loodus ja meri segatud kokku ajaloo ja muuseumitega. Isegi minule, kui väga ajalookaugele inimesele avaldasid muljet mitmed ehitised ja Saksa sõjatunnelite muuseum, kus tutvusime väga põhjalikult, sellega, mis sõja ajal Jersey saarel toimus. Kellel huvi, soovitan kindlasti teemat uurida. Olen vapustatud..
La Corbiére tuletorn, mis asus tegelikult saarel, aga kuhu mõõna ajal sai vabalt minna.
St. Catherine´s Breakwater, 700m pikkune muul, kus käisime päikesetõusu vaatamas. Väga võimas oli Jersey rannikut nii kaugelt mere pealt vaadata, olles ise samuti justkui maal, aga samas nii kaugel kaldast.
muul oli nii pikk, et lõppu ei paistnud
La Hougue Bie muuseum, kus asub üks kümnest maailma vanimast ehitisest. Hauakoridor, mis ehitati juba ammu enne Egiptuse püramiide...
mäe otsas asub ka 12.ndast sajandist pärit kabel
Hauakoridoris sees
La Hougue Bies asub ka muuseum, mis räägib hiljuti sealtkandist leitud suurest aardest, mille väärtus on hindamatu. Muuseumis tutvusime lähemalt aarde välja kaevamise ja puhastamise protsessiga mis oli midagi täiesti uut ja põnevat minu jaoks.
Pildil aaretekogumi koopia.
Devil´s Hole, mis kujutab endast kaljude sisse tekkinud suurt lõhet, mille põhjas on vesi ning mis on saanud omale hirmutava nime :D
kuigi ma millegipärast sellest veest pilti ei teinud, oli auk väga sügav ja tõesti hirmus
täpselt ei tea kuidas nad selle järsu kallaku peal püsisid, aga püsisid :D
Jersey War Tunnels, äämiselt huvitav muuseum kunagises Saksa sõjaväehaiglas, mis asus maa all tunnelites. Muuseum oli väga hästi ülesehitatud ning tehtud arusaadavaks ka inglise keelt vähe rääkiva inimese jaoks.
See muuseum on kindlasti külastamist väärt!
Võtke selleks aega ja pange soojalt riidesse ;)
Kokkuvõtteks tahan öelda, et Jersey reis oli lihtsalt suurepärane! Eestlaste seas küll täiesti tundmatu sihtkoht, kuid näiteks brittide ja prantslaste hulgas väga populaarne valik. Soovitan seda saart absoluutselt kõigile, sest seal tõesti on igale ühele midagi.
Samuti on Jersey-sse minek väga lihtne ja ka odav. Soovitan Easyjeti ja loomulikult piletid võimalikult varakult ette osta. Majutus ei ole saarel kõige odavam, kuid jällegi soovitaksin omalt poolt Durrelli hostelit, kus saime parema diili kui Eestis!
Toiduga juba arvestasime, et kuna tegemist on Inglismaa ja veel ka saarega, siis on see kindlasti kallim. Siin olime aga valesti arvanud. Hinnad olid üsna sarnased Eesti omadega ning söögikohtades olid väga suured portsud, mis teeb kokku isegi soodsama hinna kui meil kodumaal :)
Kui Sa, armas lugeja, ikka veel kahtled, kas minna Jersey-sse või ei, siis võid küsida minu käest. Vastus on alati kindel JAA! Nagu öeldud, on see reis tõepoolest midagi teistsugust ja erilist ning jääb Sulle alatiseks meelde ;)
imelised õhtud sellel kaunil maal ❤️
