Perega Saksamaal

Die Toten Hoseni kontsert oli see põhjus, miks minu issi esimest korda elus oli nõus lennukisse istuma ja välismaale lendama!

Seda võimalust ei saanud kasutamata jätta, ja nii me läksimegi. Lennuk läks reedel kell 21 ja kohale jõudsime veel samal päeval. Lend oli väga meeleolukas ja vaated oli nii ilusad - õhku tõustes nägime isegi Haapsalut ja maandudes tuledes Bremenit! Esimesed muljed meie renditud korterist olid samuti suurepärased! Korter asus otse rongijaama kõrval tornmajas ja vaade oli mega!

siit algas meie reis

Teise päeva hommikul läksid emme ja issi linna ning meie Antsuga sõitsime ostukeskusesse, et Ants saaks oma rõivavarusid täiendada. See osutus täiesti edukaks ning pärastlõunal olime juba korteris tagasi. Issi oli ka oma varusid täiendanud ning seda Borussia Dortmundi särgi, Die Mannschafti särgi ja Werder Bremeni salli näol!

Tegime kiire lõunasöögi ning hakkasimegi vaikselt kontserdipaiga poole liikuma. Meeleolu oli ülev! Linn oli Hoseni särkidega fänne täis, ning kõikjal mängiti ja lauldi Hoseni laule. Kontserdipaiga juurde jõudes, ostsime ka endale kohe särgid ja DTH kandekoti. Kuna minul ja issil oli juba üks särk olemas, siis jalutasime me Antsuga tagasi koju ja viisime teised särgid sinna ära. 

Tagasi jõudes sisenesimegi kontserdialale, esimene neljast soojendusbändist oli juba peal ja lava oli mega! Kuna DTH-ni oli veel mitu tundi aega, siis kuulasime soojendajaid ja chillisime lihtsalt platsil ringi. Õnneks tegevust jagus ja veelkord, see meeleolu!

Lõpuks õnnestus meil ennast lavale päris lähedale nihverdada ja juba jõudiski järg Toten Hoseni kätte. Bänd tuli õigeaegselt lavale, nagu sakslastele kohane, ja mängis üle kahe tunni puhast muusikat! Elamus oli lihtsalt super! Publik oli super ja kogu korralduslik pool oli ka super! Ma ei suuda siiamaani uskuda, et me päriselt olime seal! See oli lihtsalt mega! Ei oska seda kuidagi sõnadega kirjeldada, peab ise kohal olema, et mõista!!!

 võimas lava!

võimas bänd!

 you will never walk alone

õnnelikud fännid pärast kontserti :D

Järgmist päeva alustasime fotoshootiga, sest kontserdil mul kaamerat kaasas polnud ja särkidega pildid tuli ju ometi purki saada :D Pärast seda läksime linnapeale. Kolasime ajaloolises Bremeni vanalinnas ning jalutasime mööda promenaadi Werderi staadioni juurde! Issile meeldis see muidugi eriti :D Pärast seda sõitsime mingisuguse parvepraami laadse asjaga üle Weseri jõe, mille teisel kaldal asus rand ja liivakohvik (Cafe Sand). Kohvikus sõime maailma kõige suuremat kolme eurist koogitükki ning seejärel läksime mina ja Ants ujuma. Pärast sõitsime praamiga veel natukene ja jalutasime tagasi vanalinna. Seal kolasime veel veidi ringi ning viisime ennast lähemalt kurssi Bremeni Linna Moosekantidega. 

vaade meie aknast =)

turistid rongi vaatamas :D

8 moosekanti (1 kaamera taga)

sõbrale helistamas ja oma asukohast teavitamas :D

vähemalt treeningplatsi muru sai ära katsuda :D

suurim kook

rannas

auk maa sees, kuhu mu vanemad toppisid raha :O

 Hilisõhtul suundusime lennujaama oma tagasilendu ootama. Vot selline lühikene, aga väga meeldejääv ja elamusterikas reis oli meil!

staadion paistab!!!

Siin lõppes meie reis!

Eks ikka Laune der Natur.

Joogafestival

Kaua võtsin hoogu ja nüüd sai see siis lõpuks tehtud: minu esimene Joogafestival. Tegelikult on see üritus minu kodulinnas aset leidnud juba 7 aastat. Ei saa isegi aru, kuidas ma varem sinna jõudnud polnud. Kindlasti oli see üks selle suve mõnusamaid nädalavahetusi ning siit kasvas minu jaoks välja ka uus traditsioon - järgmise aasta pilet on juba olemas ;)

Kuna ma väga palju joogast ei tea, siis võtsin asja rahulikult ja otsustasin, et esimesel korral lihtsalt lähen ja vaatan kas ja mis mulle huvitav tundub. Ja ma ei pidanud pettuma. Juba esimese päeva esimesest tunnist, milleks oli YogaFunc, sain sellise elamuse. Vabas õhus ja live muusikaga joogatada on ikka hoopis midagi muud. Lisaks sellele käisin laupäeval veel ühes toitumisega seotud loengus, mis mulle samuti väga meeldis, ning õhtuks olid mul plaanis veel kontsert ja ekstaatiline tants. Kontserdile jõudsin küll poole pealt, aga väga mõnus oli ikkagi ning tantsust ma üldse ei räägi. Lihtsalt super vabastav kogemus. Soovitan proovida ;)

Teine joogapäev algas minu jaoks väga vara. Nimelt ärkasin kell viis, et jõuda 5.45 lossiparki. Seal tegime hommikujoogat, mis oli üllatavalt raske (olin ka muidugi vähe maganud) ja pärast seda algas mantrate laulmine, mis kestis tund aega. Just siis, kui olime joogaga ühelepoole saanud, hakkas vihma sadama. Kolisin koos oma mati ja pleediga telgi alla, (festivaliplatsil on igal aastal suured telk-katusealused) ja mässisin end pleedi sisse, kõrvale veel tass rohelist teed ja supermõnus! See tund aega läks küll nagu linnulennul. <3

Kell üheksa võtsin osa meditsiinilisest joogast, mis oli kindlasti väga hariv ja huvitav kogemus ning pärast seda käisin veel ühes eeterlike õlide töötoas. Seejärel läksin vahepeal koju puhkama ning kõige lõpetuseks osalesin veel naerujoogas, mis sobis tõesti hästi seda festivali lõpetama. 

Kuigi mul varasemate aastatega võrdlusmoment puudub, olen siiski ülimalt õnnelik, et lõpuks tee Joogafestivalile jõudsin. Nagu ütlesin, sellest sai nüüd minu jaoks traditsioon.

Kohtume järgmisel aastal! <3